Kas lapsed ka tänapäeval kinnitavad oma lubadusi vannetega mis ajavad juuksed peas püsti? Sel ajal kui mina noor oli, sai lubadust kinnitada ainult vandega „mu oma ema surmavoodi juures“, kuigi ema sel ajal oli elus ja täie tervise juures ( s 16). Jumal kummardub alla osalema meie väikeses mängus, teades kui närviliseks muutume vaimsete asjadega kokku puutudes. Ta annab meile kinnitusi. Kuid ükski kinnitus ei saa olla tugevam kui meie kindlus Jumala enese suhtes. Ja seega – kui Tema tõotas Aabrahamile tulevikku ( meie tulevikku) (1Ms 22:15-18)*, siis nii nagu Tema sõna ei oleks küllalt kindel, sidus Ta selle otsekui topelt vandega, vandudes kõige kõrgema ja pühama olendi nimel kogu universumis ( tema enese nimel – s 16). Selle vandega aga oli tulejoonele asetatud Jumala enese reputatsioon – sedastades, et murtud lubadus tähendab ühtlasi ka murtud ja diskrediteeritud Jumalat. See kindel pind meie jalge all on siin kirjeldatud kui „kaks kõikumatut tõsiasja …, milles on võimatu Jumala valelikkus…“ (s 18), tema tõotus anda elu ja tema vanne. Ja Paulus kirjutab kuidas mõlemad leidsid oma täitumise, oma „jah“ Jeesuses, ning just seepärast kõlab ka meie „Aamen!“ Jumala austuseks läbi Kristuse ( 2Kr 1:20)**. Me võime uskuda, et Uue Testamendi tõotused on sama tugevad kui Jumala enda isiksus, pöördumatud nagu Issanda Jeesuse enese lihakssaamine, ristisurm ja ülestõusmine ( s 19,20).
Ainult taevas üksi saab anda lõplikku sisu meie lootusele siin selles maailmas. See „taevas“ aga sisaldab eneses ka Jumala lepingukohast pühendumise loodud korrale. Me ootame ka „uut taevast ja uut maad“ ( Ilm 21:1), tõotuse täitumist, mille kinnituseks on Jeesuse ihulik ülestõusmine surnuist – mis ju tegelikult oli Jumala auline „jah“ oma loodu suhtes. Vaid seetõttu saame liikuda edasi täites lootusrikkalt oma ülesandeid siin, usu kaudu osaledes Jumala plaanide täideviimises mille kaudu Tema „võtab Kristuses kokku kõik, mis on taevas ja mis on maa peal.“ ( Ef 1:10). Võime seda nimetada „kuningriigi eluviisiks“ või „usu tegudes väljendamiseks“, „radikaalseks jüngerluseks“ või lihtsalt „Kristuse imiteerimiseks“ – inimesed kes usuvad, et „Jumalal on võimatu valetada“ kui Ta tõotusi andis, toovad muutuse ükskõik kus nad on.