Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 10:19-25
Hoiatus ärataganemise eest19Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika -
20selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu -
21ja et meil on suur preester Jumala koja üle,
22siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega!
23Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud.
24Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele.
25Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist - ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.
Kui Ole Hallesby kirjutas oma raamatut "Palvest", tuli ta väike poeg, kes teadis, et ei tohi isa segada, tuppa ja ütles: „Isa, ma istun siin vaikselt, luba mul ainult olla sinu juures.“ Isa oli poja soovist liigutatud ja oli rõõmuga nõus. Ta nägi seda kui suurepärast näidet palve olemusest. Evangeeliumid räägivad Jeesuse ja Isa lähedasest suhtest (Lk 3:21,22 jm). See suhe on taevalik atmosfäär. Imeline on, et me oleme oodatud ülistuses sellega ühinema. Meie ülempreester Jeesus maksis kõrge hinna, et saaksime olla puhtad. Vahemehena viib ta meie ülistuse Isa ette. Mingem Jumala ette puhta südame ja usukindlusega (s 22).
Teiste toetus aitab meie usul jääda elavaks. Ohtlik on jääda eemale teistest kristlastest. Peaksime jääma kristliku grupi sooja lähedusse, et julgustada üksteist aktiivsele armastusele ja isetusele. Niisiis, ärgem jätkem maha kooskäimisi, nagu paljud teevad (s 25).