Loe läbi alltoodud kirjakoht: Esra 9
Segaabieludest tekkinud probleem1Kui see oli korda saadetud, siis astusid mu juurde vürstid, öeldes: "Iisraeli rahvas ning preestrid ja leviidid ei ole endid eraldanud teiste maade rahvaist ja nende jäledustest - kaananlastest, hettidest, perislastest, jebuuslastest, ammonlastest, moabidest, egiptlastest ja emorlastest,
2sest nad on nende tütreist võtnud naisi enestele ja oma poegadele, ja nõnda on püha seeme segunenud teiste maade rahvastega. Aga vürstide ja eestseisjate käsi on selles jumalavallatuses esimene olnud."
3Kui ma sellest asjaolust kuulsin, siis ma käristasin lõhki oma riided ja ülekuue, katkusin oma juukseid ja habet ning istusin masendunult.
4Ja minu juurde kogunesid kõik, kes kartsid Iisraeli Jumala sõnu vangide jumalavallatuse pärast, mina aga istusin masendunult kuni õhtuse ohvrini.Esra palve5Aga õhtuse ohvri ajal tõusin ma oma alandusest; lõhkikäristatud riideis ja ülekuues langesin ma põlvili ja sirutasin käed Issanda, oma Jumala poole
6ning ütlesin: "Mu Jumal! Ma häbenen ja mul on piinlik tõsta oma palet sinu poole, mu Jumal! Sest meie pahateod ulatuvad meil üle pea ja meie süü on tõusnud taevani.
7Oma vanemate päevist kuni tänapäevani oleme me suured süüdlased, ja meie pahategude pärast on meid, meie kuningaid ja meie preestreid antud teiste maade kuningate kätte, mõõga kätte, vangideks ja riisutavaiks, ja meie näod on olnud täis häbi nagu tänagi.
8Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Issandalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgustada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses.
9Sest orjad me oleme, aga meie orjuseski ei ole meie Jumal meid hüljanud, vaid on oma helduse meie poole pööranud Pärsia kuningate ees, et meid elustada meie Jumala koja püstitamiseks ja selle varemete ülesehitamiseks, ja et anda meile kaitsemüür Juudamaal ja Jeruusalemmas.
10Ja nüüd, meie Jumal, mida peaksime selle peale ütlema, et me oleme hüljanud sinu käsud,
11mis sa andsid oma sulaste, prohvetite läbi, öeldes: Maa, mida te lähete pärima, on rüvetatud teiste maade rahvaste jäleduste pärast, millega nad selle oma rüveduses on täitnud äärest ääreni.
12See on põhjuseks, miks te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele; ja te ei tohi iialgi otsida nende õnne ja heaolu, et võiksite saada tugevaks ja süüa maa headusest ning jätta see oma lastele igaveseks pärandiks!
13Ja pärast kõike seda, mis meie peale on tulnud meie kurjade tegude ja meie suure süü tõttu - ometi oled sina, meie Jumal, arvestanud meie pahateod vähemaks ja oled meile andnud pääsenuid, nagu need -,
14kas peaksime jälle tühistama su käsud ja saama langudeks nende jäledate rahvastega? Kas sa mitte ei vihastu lõplikult meie peale, nõnda et ükski ei jää üle ega pääse?
15Issand, Iisraeli Jumal, sina oled õiglane, seetõttu on täna meist veel pääsenuid järele jäänud. Vaata, me oleme sinu ees oma süüga, kuigi selle tõttu ei võiks ükski seista sinu ees."
Mis kohutab sind oma koguduse või ühiskonna juures kõige enam? Mis ajab su "juuksed püsti" ning toob oiged su suhu? Kuigi juudi traditsioon on Esra peaaegu teiseks Mooseseks ülendanud ning tegu on selgelt andeka inimesega, ei näita see raamat Esra suurt "isiksust". Initsiatiiv tuleb tänases peatükis "juhtidelt" ning Esra vaid istub terve päeva, sassis ja värisev. Korralik kontrast meie aktiivse juhtimist soosiva mõttelaadiga! Truudusetus on see, mis Esrat kohutab ning mida sümboliseerivad segaabielud (9:2,4; 10:2,6,10). Malaki 2:10-16 annab meile tausta. Kui kiirustame tembeldama loetud peatükkide hoiakuid ja meetmeid rahvuskeskseteks või seksistlikeks, takistame mõtte taipamist. Mitmed silmapaistvad Vana Testamendi tegelased abiellusid võõramaalastest naistega, kuid Toora hoiatab selgelt "segunemise" eest nii toidu, seemne, karja, kanga (3.Ms 10:10; 19:19) kui eriti seksuaalvahekorra mõistes (5.Ms 7:1–4). "Pühadus nõuab, et erinevatesse klassidesse kuuluvaid asju ei "aetaks segamini" (M. Douglas, Purity and Danger, 1966, lk53).
Tajume siin arhailist hõngu - näiteks mõningaid 1.salmis mainitud rahvaid enam ei eksisteerinud. Jutustaja võib tahtlikult näidata lugu 2.Moosese raamatu valguses: kas Jumala päästetud rahvas järgib seadusi, mis Ta on nende heaoluks seadnud? Olukord ripub telgi vaia otsas (s 8). Jumal on neid natukene elustanud, veidi kaitsenud, kuid nüüd on tulnud kriitiline hetk: kas rahvas elab õigsuses, mida Jumal on neile ilmutanud? Esra palve, mis avalikustab hetke olukorra Jumala pühaduse otsivale päikesevalgusele, keskendub truududsetusele Jumala suhtes, mitte võõramaalaste alaväärsusele. Ajad muutuvad, kuid teema jääb samaks: kas me püsime usus hoolimata meile avaldatud survest, näiteks sellistes valdkondades nagu abort?
Selle kommentaari autor: Howard Peskett