Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 31:1-22
Vangiviidud tulevad tagasi1Sel ajal, ütleb Issand, olen ma kõigi Iisraeli suguvõsade Jumal ja nemad on mu rahvas.
2Nõnda ütleb Issand: Rahvas, mõõgast pääsenud, on kõrbes leidnud armu: Iisrael läheb oma rahupaika.
3Issand ilmutas ennast mulle kaugelt: Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.
4Mina ehitan sind jälle, et sa oleksid üles ehitatud, Iisraeli neitsi. Sa ehid ennast jälle trummidega ja lähed rõõmsatega tantsima.
5Sa istutad jälle viinapuuaedu Samaaria mägedele; need, kes istutavad, saavad ka kasutada.
6Sest tuleb päev, kui vahimehed hüüavad Efraimi mäestikus: "Tõuske, mingem üles Siionisse Issanda, meie Jumala juurde!"
7Sest nõnda ütleb Issand: Hõisake ilutsedes Jaakobi pärast ja tundke rõõmu rahvaste peast; kuulutage, kiitke ja öelge: "Issand, päästa oma rahvas, Iisraeli jääk!"
8Vaata, ma toon nad põhjamaalt ja kogun nad maa viimastest äärtest; nende hulgas on ka pimedaid ja jalutuid, rasedaid ja sünnitajaid: suure hulgana tulevad nad siia tagasi.
9Nad tulevad nuttes ja ma toon neid anudes; ma viin nad veeojade äärde tasasel teel, kus nad ei komista; sest ma olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu.
10Rahvad, kuulge Issanda sõna ja kuulutage kaugetel saartel ning öelge: "Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub ja hoiab teda nagu karjane oma karja!"
11Sest Issand lunastab Jaakobi ja vabastab tema selle käest, kes on temast vägevam.
12Ja nad tulevad ning hõiskavad Siioni kõrgendikul, nad säravad rõõmust Issanda headuse pärast, vilja ja veini ja õli pärast, noorte lammaste, kitsede ja veiste pärast; nende hing on nagu kastetud rohuaed ja nad ei närbu enam.
13Siis neitsid rõõmutsevad tantsides ning noorukid ja raugad üheskoos; ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust.
14Ja ma kosutan preestrite südameid rasvaga ning mu rahvas küllastub mu headusest, ütleb Issand.
15Nõnda ütleb Issand: Raamast kuuldakse häält, halinat, kibedat nuttu: Raahel nutab oma poegi. Ta ei lase ennast trööstida oma poegade pärast, sest neid ei ole enam.
16Nõnda ütleb Issand: Keela oma häält nutmast ja silmi pisaraid valamast, sest su teol on tasu, ütleb Issand, ja nad tulevad tagasi vaenlase maalt.
17Sul on lootust tulevikuks, ütleb Issand, su lapsed tulevad tagasi oma maale.
18Ma olen küll kuulnud, et Efraim haletseb iseennast: "Sina oled mind karistanud ja ma olen saanud karistuse nagu tõrges härjavärss. Too mind tagasi, et saaksin pöörduda, sest sina oled Issand, mu Jumal!
19Sest pärast taganemist ma kahetsen, ja pärast mõistuseletoomist ma löön enesele vastu puusa; ma häbenen ja tunnen piinlikkust, sest ma kannan oma noorpõlve teotust."
20Eks ole Efraim mulle kalliks pojaks ja lemmiklapseks? Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale, ütleb Issand.
Taas kõneleb Jumal oma taastamise plaanist, sellest te ta toob oma rahva tagasi tõotatud maale. Jumala plaanide mõõt ning ulatus tänases tekstis on hämmastavad. Rahvas saab kogeda rikkust ja edu (s 5,12),külluslikku heaolu ( s 4,13,14). Õnnistus tabab kõiki – ka hädalisi ning nõrku ( s 8,9). Jumala osadus oma rahvaga saab süvendatud ja uuendatud ( s 1,6,18-20). Jumala taastamine ei jäta puudutamata ühtegi eluala!
Samas meenutab Jumal on rahvale järgmist:
1) Nende suhe Temaga on rajatud Jumala igavesele armastusele ( s 3)
2) Ta on neid ustavalt vangipõlvest päästnud ka enne (s 2)
Jumala mineviku päästeteod annavad meile täna uut usujulgust. Ning näeme et lootus Jumala rahvale ei tulnud sellest, et Jumal oleks salanud rahva eksimused enese või teiste eest. Aga tema armastus nende vastu ning tema hea plaan nende tulevikuks ületav kaugelt käesoleva õuduse. Ning sellele ilmutusele on ainuõige vastata Jumalast pakutava tuleviku vastuvõtmisega kogu südamest ning ootuses tuua Talle ülistust ( s 7.16).
Kui Jeremija raamat on täis tõotusi Jumala õnnistuste ning taastamise kohta, siis Uues Testamendis kutsutakse Jeesust „ustavaks ja tõeliseks“. Ja meie võime Jeesust usaldada kogu südamest. KA tema on oma rahvale andnud tõotusi – millest täna saame kinni hoida:
1) Oma helduse ja armastuse pärast tahab Jumal olla sinu sõber
2) Jumal viib su elava vee allikale ning teele kus sa ei komista
3) Kurbuse asemel toob Jumal su ellu lohutuse ning rõõmu
( vt Ilm 19:11)
Kui elu läheb hästi on tõotusi lihtne uskuda. Aga kui elu läheb raskeks on usaldus palju raskem tulema. Meie tee ei tundu siis sugugi siledana, ning kurbuse karikas näib põhjatu…
Ometi peame ja saame ka siin kinni hoida Jumala ustavusest mida oleme kogenud enne oma elus ning paljud enne meid.
Selle kommentaari autor: APÜ