Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 2:25-49
Taaniel seletab Nebukadnetsari unenäo25Siis Arjok viis Taanieli kiiresti kuninga ette ja ütles temale nõnda: "Ma olen leidnud Juuda vangide hulgast mehe, kes tahab kuningale teatavaks teha unenäo tähenduse."
26Kuningas kostis ja ütles Taanielile, kelle nimeks oli Beltsassar: "Kas sina suudad mulle avaldada mu nähtud unenäo ja selle tähenduse?"
27Taaniel vastas kuningale ja ütles: "Saladust, mille kohta kuningas küsib, ei suuda kuningale seletada ei targad, nõiad, ennustajad ega täheteadlased.
28Aga taevas on Jumal, kes paljastab saladusi, ja tema ilmutab kuningas Nebukadnetsarile, mis tulevasil päevil sünnib. Su unenägu ja nägemused su peas, kui sa olid voodis, olid need:
29sinul, kuningas, tõusid voodis olles mõtted selle kohta, mis tulevikus sünnib, ja tema, kes paljastab saladusi, ilmutas sulle, mis sünnib.
30Ja minule on see saladus paljastatud mitte minu tarkuse läbi, kui mul olekski seda rohkem kui muil elavail, vaid seepärast, et selle tähendus saaks kuningale teatavaks ja et sa mõistaksid oma südame mõtteid.31Sina, kuningas, nägid, ja vaata, oli üks suur kuju. See kuju oli suur ja selle hiilgus erakordne; see seisis su ees ja selle välimus oli hirmus.
32Kuju pea oli puhtast kullast, rind ja käsivarred hõbedast, kõht ja reied vasest,
33sääred rauast, jalad osalt rauast, osalt savist.
34Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need.
35Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks suviselt rehealuselt: tuul viis need ära ja neist ei leidunud jälgegi. Aga kivist, mis oli tabanud kuju, sai suur mägi ja see täitis kogu maa.36See oli unenägu, ja nüüd ütleme kuningale selle tähenduse:
37sina, kuningas, oled kuningate kuningas, kellele taeva Jumal on andnud kuningriigi, võimu, vägevuse ja au.
38Ja sinu kätte on ta andnud inimesed, kus need ka iganes elavad, metsloomad ja taeva linnud, seades sinu valitsema nende kõigi üle - sina oled see kullast pea!
39Aga sinu järel tõuseb teine kuningriik, väiksem kui sinu oma, ja veel kolmas kuningriik, vasest, mis valitseb kogu maa üle.
40Siis tuleb neljas kuningriik, tugev nagu raud - raud ju lõhub ja pihustab kõike; ja nagu purustav raud, nii lõhub ja purustab ta kõik.
41Aga et sa nägid jalad ja varbad olevat osalt potissepa savist ja osalt rauast, siis see tähendab jagatud kuningriiki; küll on selles raua tugevust, just nagu sa nägid rauda savimullaga segatult.
42Ja et jalgade varbad olid osalt rauast ja osalt savist, tähendab seda, et osa kuningriiki on tugev ja osa on rabe.
43Et sa nägid rauda savimullaga segatult, tähendab seda, et kuigi nad segunevad inimseemne poolest, ei püsi nad üksteise küljes, nagu raud ei segune saviga.
44Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti,
Aupakliku autoriteedi ja hoolika lugupidamisega paljastab Taaniel kunigale ta unenäo peidetud tähenduse. Nebukadnetsarile öeldakse, et ta on saavutanud oma positsiooni ja seisuse ainult tänu Jumala tahtele ja Tema loaga (s 37). Tundub, et kuningas saab sellest aru ja ka tunnustab Jumala tegelikku võimu (s 47), kuid järgmine peatükk tõestab ilmekalt selle arusaamise pinnapealsust. Seesama Jumal, kes on temast teinud ‘kullatud pea’ (s 38), põhjustab ka tema kuningriigi langemise ja järgmiste kuningriikide esiletulemise (s 39, 40).
Nagu asendatakse unenäos iga järgnev metall järjest kehvema kvaliteediga metalliga (kuld hõbedaga, hõbe pronksiga), nii ka iga järgnev kuningriik on eelnevast järjest nõrgem. Järgnevad peatükid, eriti 7 ja 8, võimaldavad meil identifitseerida hõbedat Medo-Pärsia, pronksi Kreeka ja savi ning rauda Rooma impeeriumidena. Tähelepanuväärne just Rooma impeeriumi kohta on fakt, et Jumal just selle impeeriumi valitsusajal rajab kuningriigi, mis ei hävine kunagi (s 44). Erinevalt teistest, see kuningriik ei lakka ega hääbu vaid kasvab jõus ja mõjuvõimus. Võimas Rooma impeerium langeb, kuid selle perifeerias elanud külapuusepa mõjuvõim kasvab ja alistab teised. Jumal võtab näiliselt tähtsusetuna tunduva ja kasutab seda enda huvides.
Selle aja jooksul, mil olen juhtinud oma kogudust, on olnud aegu, kus olen kahelnud kas midagi püsiva väärtusega on üldse saavutatud. Oleme me kuhugi jõudmas, kas on see kõik üldse seda vaeva väärt? Selles kirjakohas on suur julgustus. Teenides meie Kuningat, võib Tema võtta selle vähesena tunduva, mida suudame tuua ning anda sellele tähtsust ja tähendust, mis püsib kindlamini kui ükski inimsaavutus, mida omal jõul suudksime teostada. Pürgigem edasi!
Selle kommentaari autor: Chris Doig