See psalmilõik algab laulja arusaamaga, et kui Jumal on inimese loonud, siis sõltub tema kui loodu edasine hea käekäik sellest, kuidas ta tunneb Jumala juhatusi. Ja laulja igatseb enam arusaamist.
Salmis 74 võiksime näha austatud rahvavanemate heameelt noore inimese õige tee taasleidmisest. Ilmselt on too vahepeal sellest olnud kõrvale eksitatud (s 78), kuid on nüüd taas toetumas Jumala imelistele seadustele.
Tähtis on õigesti mõista salmi 75. Esmalt võib paista, et õiged seadused ongi tehtud meie vaevamiseks. Kuid siiski, Jumala seadused ei vaeva meid, küll aga toob viletsust ja vaeva nendest kõrvaleminek, isegi kõrvalehoidumine. Sellele viitab laulja ka veidi eespool, salmis 67.
Jumal ei vaeva ega kiusa kedagi (vt Jk 1:13-14), küll aga annavad Jumala seadused turvatunde. Teisal on kõnealust salmi 75 tõlgendatud nõnda: “Jumal, Sinu otsustused on õiglased, ja mind karistades näitad mulle oma muutumatust.” Seega on Jumal muutumatu oma headuses. Mõelgem sellele, et Ta on inimest lohutamas isegi siis, kui too on Tema seaduse vastu eksinud! Sest eksimine toob paraku kaasa muret ja valu. Aga kui me taas toetume Temale ja püüame Ta seaduste järgi käia, siis imelisel kombel saab see eksimus tulla meile isegi kasuks: Jumal pöörab eksimused meie sisemise kasvamise protsessiks. Seepärast võime Jumala seadusi tundma õppides ja nende head mõju kogedes koos lauljaga öelda: Sinu Seadus on minu rõõm!
Olgu see meile julgustuseks.