Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tiituse 1:1-16
Tervitus1Paulus, Jumala sulane ning Jeesuse Kristuse apostel Jumalast valitute usu järgi ja selle tõe tunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele,
2igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu,
3ja kes on määratud ajal teinud oma sõna avalikuks jutlustamise läbi, mis on usaldatud minu kätte Jumala, meie Päästja käsu kohaselt, -
4Tiitusele, tõelisele pojale meie ühise usu poolest: Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt!Kogudusevanemate ja ülevaatajate määramisest5Ma jätsin su Kreetale maha selleks, et sa seaksid korda, mis jäi korraldamata, ning seaksid vanemaid igasse linna, nagu ma tegin sulle ülesandeks:
6kui keegi on laitmatu - ühenaisemees, kellel on usklikud lapsed, keda ei süüdistata ulaelus ega allumatuses.
7Sest ülevaataja peab Jumala majapidajana olema laitmatu: selline, kes ei ole ennast täis, äkiline, joomar, kakleja, liigkasuvõtja,
8vaid külalislahke, head armastav, mõõdukas, õiglane, vaga, kasin,
9kes peab kinni õpetusekohasest ustavast sõnast, nii et ta oleks suuteline niihästi manitsema terve õpetuse varal kui ka ümber veenma vasturääkijaid.Valeõpetajatest10Sest on palju vastuhakkajaid, lobisejaid ja eksitajaid, eriti ümberlõigatute seas,
11kelle suu tuleb sulgeda, sest nad pööravad ära terved pered, õpetades häbiväärsest kasuhimust seda, mida ei peaks.
12Üks nende seast, nende oma prohvet, on öelnud: "Kreetalased on luiskajad, tigedad loomad, laisklejad vatsad."13See tunnistus on tõsi. Sel põhjusel noomi neid karmilt, et nad oleksid usult terved,
14ei hooliks juudi müütidest ega tõele selja pööranud inimeste käskudest.
15Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on nii nende meel kui südametunnistus.
16Nad väidavad end tundvat Jumalat, aga tegudega salgavad tema, sest nad on jäledad ja sõnakuulmatud ega ole ühelegi heale teole kõlblikud.
Enne kui üldse edasi loed, oleks hea keskenduda evangeeliumi kokkuvõttele salmides 1-3. Sest need salmid annavad aluse tervele kirjale.
Pauluse nõudmised vanemate kohta võivad meile tunduda kergelt kummalistena. Kus näiteks on nõue hea ärikogemuse tõendite järele? Kus on juttu akadeemilistest nõudmistest? Kus on nõudmine et kandidaat peab eelnevalt olema koguduse elus midagi saavutanud olema?
Tundub et Paulust huvitab palju enam kandidaatide kodune käitumine. Loomulikult soovib ka tema juhtivatele kohtadele saada oskustega, küpseid ning jumalakartlikke inimesi. Kuid Paulus teab, et kõik need omadused saavutatakse ning neid ka testitakse kõige tavalisemates argiolukordades. Meil on tänapäeval kalduvus vaadata eelkõige avalikule arvamusele inimetest, ometi teame ka meie et vabas keskkonnas, ilma pideva kontrollita - või ka väikestes argivastuoludes, tegelikult just elu pisiseikades ilmneb kõige paremini inimese tegelik loomus. Kodu on ka keskkond kus inimeste loomus muudetakse ning selleks peab inimene olema keskendunud õigele ajsale (s 8 - armastama seda mis on hea, nt). Praegusel kompromisside ajastul on meil just sellest nimekirjast palju õppida ja tähele panna.
Ka tõde on oluline. Pauluse nimekirjas on see viimane asi - ehk sellepärast, et ta tedasi et võitlus tõe nimel, kui oluline see ka pole, võib kergesti suubuda ülbesse ning pealetükkivasse käitumisse - taolisesse mis tema sõnul on vastuvõetamatu. Tuleb suuta vastu panna sellele veale, liiga õrnatundelise olemise ja liiga karmi olemise vahel on tegelikult vaid õhkõrn piir. Postmodernses ühiskonnas võib Pauluse keelekasutus tunduda ebatolerantse ning ebakohasena. Üks suuremaid väljakutseid on leida viis kuidas üldse tõest rääkida ajal mil paljude jaoks tõde kui sellist ei ole olemas. Paulus teadis isiklikust kogemusest mida tähendab elada tõdede paljususe keskkonnas. Tema vastus sellele oli argumenteerida, kuulutada ja mitte kusagil kompromissile minna. Ükskõik mil viisil suhtestume oma kultuuriga - on Pauluse juhtnöörid ka meile asjakohased.
Selle kommentaari autor: John Grayston