Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 51:1-23
Troostisõnad Siionile1Kuulge mind, õigluse nõudjad, Issanda otsijad! Vaadake kaljut, mille küljest te olete raiutud, ja kaevuauku, kust olete välja kaevatud.
2Vaadake Aabrahami, oma isa, ja Saarat, kes teid sünnitas. Kui ta alles üksi oli, kutsusin ma tema ja ma õnnistasin teda ning tegin ta paljuks.
3Sest Issand trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Issanda rohuaia sarnaseks. Seal on lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihäält.
4Pane mind tähele, mu rahvas, mu hõimud, kuulake mind! Sest minult lähtub Seadus ja mu õigus rahvaile valguseks.
5Äkitselt ligineb mu õiglus, ilmub mu pääste ja mu käsivarred mõistavad rahvaile kohut: mind ootavad saared ja loodavad mu käsivarre peale.
6Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake alla maa peale; sest taevad haihtuvad kui suits ja maa kulub nagu kuub, selle elanikud surevad otsekui sääsed. Aga minu pääste jääb igavesti ja minu õiglus ei lõpe.
7Kuulge mind, õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu Seadus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust!
8Sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villakoi nagu villa. Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest põlve.
9Ärka, ärka, ehi ennast jõuga, Issanda käsivars! Ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal! Eks olnud sina see, kes purustas Rahabi, kes torkas läbi merelohe?
10Eks olnud sina see, kes kuivatas mere, suure sügavuse veed, kes tegi teeks meresügavikud, lunastatuile läbitavaks?
11Ja Issanda lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.
12Mina, mina olen see, kes teid trööstib! Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi,
13ja unustad Issanda, kes sind on teinud, kes on laotanud taeva ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?
14Varsti vabastatakse aheldatu: ta ei sure vangiauku, tema leib ei lõpe.
15Sest mina olen Issand, su Jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema, kelle nimi on vägede Issand.
16Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla, et võlvida taevas ja rajada maa, ja et öelda Siionile: "Sina oled mu rahvas."
17Ärka, ärka, tõuse üles, Jeruusalemm, kes oled joonud Issanda käest tema viha karika, oled joonud tilgatuks uimastuse peekri!
18Ei olnud tal talutajat ühestki oma sünnitatud lapsest, ega haaranud tal käest kinni mitte ükski tema kasvatatud laps.
19Need kaks paari said sulle osaks - kes tunneb sulle kaasa? - rüüstamine ja hävitus, nälg ja mõõk - kes olen mina, et sind trööstiksin?
20Igal tänavanurgal lamasid su lapsed oimetult, otsekui metskitsed püügivõrgus, löödud Issanda vihast, su Jumala sõitlusest.
„Kurvad inimesed raskendavad oma melanhooliat, kui lubavad endil olla küünilised.“ (Hubert van Zeller, benediktiini munk).
Jumalal on kolm õppetundi, mida oma rahvale õpetada. Jälgi tekstis fraase „kuulge mind“ (s 1, 7) ja „pange tähele“ (s 4) . Esimene puudutab Jumala rahva minevikku. Jumal, kes imelisel viisil õnnistas Aabrahami ja Saarat, kingib neile edu. Meie saame samuti „kiita Teda kõige möödunu eest ja usaldada Teda kõiges eelseisvas“.
Teine õppetund käib Jumala plaani kohta tuua pääste ja teha oma õiglust tehes kõikide rahvaste inimesed enese ees „õigeks“ (Rm 1:17). Kui kriitiline on meie jaoks leida oma olulisus, sest oleme osa Jumala päästeplaanist!
Kolmandaks julgustab Jumal oma rahvast mitte heituma inimeste märkustest (s 7). Taoliste rünnakute mõju on vaid ajutine, kuid Jumala plaanil on igavesed tagajärjed. Prohveti innukas vastus (s 9-11) tõstab esile Jumala väge nii minevikus kui olevikus. „Raahab“ (s 9) tähendab nii Tiamat ( kaanani-babüloonia merekoletist; 2Ms 1:21; Ii 26:12; Ps 89:10) kui ka Egiptust, kelle väed alistati Jumala poolt 2Ms raamatu järgi (s 10). Salm 11 kordab teksti Js 35:10. Salmides 12-16 kordab Jumal juba antud sõnumit.
Kui naeruväärne on hirmu tunda, kui suveräänne Looja ja Lunastaja on meie poolt! Tema sõnad, Teenri kaudu edasi antud, peaksid tooma Jumala rahvale suurt lohutust (s 16). Lõpuks, samal ajal, kui prohvet kutsub „Jumala käsivart“ ärkama (s 9), kutsub Jumal oma rahvast ärkama heale uudisele, et Tema pääste on saabumas(s 17). Kas vajad sinagi äratuskutset? Praegused olud ei püsi kaua samasugused. Tõuse ja tee Jumala tahet!
Selle kommentaari autor: Andrew Clark