Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Võimetu usk

Esmaspäev, 5. September 2011

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 17:14-21

Jeesus tervendab langetõbise poisi
14Ja kui nad rahvahulga juurde tulid, astus Jeesuse juurde üks inimene, heitis ta ette põlvili
15ja ütles: "Issand, halasta mu poja peale, sest ta on langetõbine ja kannatab hirmsasti, sageli kukub ta tulle ja sageli vette!
16Ma tõin ta sinu jüngrite juurde, kuid nemad ei suutnud teda terveks teha."
17Aga Jeesus vastas: "Oh uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua pean ma teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta siia minu juurde!"
18Ja Jeesus sõitles kurja vaimu ja kuri vaim läks poisist välja ning sellest hetkest sai poiss terveks.19Kui nad siis olid omaette, astusid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: "Mispärast meie ei suutnud teda välja ajada?"
20Aga tema ütles neile: "Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: "Siirdu siit sinna!", siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.
21[See tõug ei lähe välja millegi muu kui palve ja paastumisega.]"

“Ustav Jumal, aita mul kõndida usu teerada”

Jeesus lasi end tõmmata inimkannatuse reaalsusesse ning mitte üks, kes pürgis tema tervendava puudutuse järele ei pidanud ära minema pettununa. Selles loos oli poja kohutav kannatus see mis tõi isa Jeesuse ja tema jüngrite juurde. Jüngrid ei tulnud toime olukorra muutmisega ning ilmselt on see üks peamisi põhjuseid, miks nimetatud lugu on evangeeliumi tekstide hulgas. Jeesus tervendas poisi. Kes meist ei oskaks samastuda jüngrite usu ebapiisavuse ja võimetusega? Ka kaasajal on mitmeid, keda paelub kõik see mida nad Jeesusest teavad, ometi on nad kirikust võõrdunud. Targad otsivad endiselt Jeesust, millegipärast aga ei motiveeri see mida nad näevad kristlaste keskel, otsima teda kristlaste osaduses. Võibolla ei ole see alati põhjendatud, aga väga sageli siiski on. Ja seepärast on oluline, et ka meie vastureaktsioon poleks üksnes õigustav- kaitsev, vaid sarnaselt jüngritega - küsiv ning palvetav. Esimene viib meid variseride-saduseride vaimsesse kõrbe, teine aga kohtumisele Kristusega. Jüngrite suurim kvalifikatsioon oligi nende otsene sõltuvus Jeesusest ning siiras igatsus teada ja tunda Teda enam. Just see andis neile selle väikese usu, mida ühendada Jumala väe voolamisega.
Mind on sügavalt mõjutanud kohtumine ühe taluperega Nepaalis 2005 aastal. Nende vahetud kogemused Jumala tervendavast väest viisid rõõmu täis pühendumiseni Jeesuse jüngritena, teenima kogukonda mis oli avalikult vaenulik kristlaste suhtes. Keskkonnas kus puudus igasugune riiklik hoolekanne, lõikas nende pöördumine nad ära ainsast olemasolevast välisest toetusallikast - nende naabrite heatahtlikkusest ning abist. Tänu nende elu kvaliteedile aga on see olukord nüüd dramaatiliselt muutunud, ning nende ümber on praegusesk kogunenud ligi viiekümnest inimesest koosnev elav kogudus. Peetrusel oli õigus (vt 1Pt 2:11-12)!

“Jeesuse jaoks ei ole usk mitte intellektuaalne kokkulepe, vaid tegelik toetumine elavale Jumalale.”

Selle kommentaari autor: Steve Bradbury