Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 25:23-44
Taavet ja Abigail23Ja kui Abigail nägi Taavetit, siis ta hüppas kähku eesli seljast ja heitis Taaveti ette silmili ning kummardas maani.
24Ta langes tema jalgade juurde ja ütles: "Minu peal on süü, mu isand. Lase nüüd oma teenijat su kuuldes rääkida ja kuule oma teenija sõnu!
25Ärgu mu isand ometi hooligu sellest kõlvatust mehest Naabalist; sest nagu nimi, nõnda on ta ise - Naabal on ta nimi ja rumal ta on! Aga mina, su teenija, ei näinud mu isanda noori mehi, keda sa olid läkitanud.
26Ja nüüd, mu isand, nii tõesti kui Issand elab ja nii tõesti kui sa ise elad, Issand on takistanud sind sattumast veresüüsse ja aitamast iseennast oma käega: nüüd saagu Naabali sarnaseks su vaenlased ja need, kes püüavad teha kurja mu isandale!
27Ja nüüd antagu see and, mis su teenija on toonud mu isandale, noortele meestele, kes käivad mu isanda kannul!
28Anna siis andeks oma teenija üleastumine! Sest Issand teeb tõesti mu isandale ühe kindla koja, sellepärast et mu isand võitleb Issanda võitlusi. Ja kurja ei leita sinus kogu su eluajal.
29Ja kui keegi tõuseks sind taga ajama ja su hinge püüdma, siis on mu isanda hing seotud elavate kimpu Issanda, su Jumala juures; aga su vaenlaste hinged ta lingutab lingupesast välja.
30Ja kui Issand teeb mu isandale kõike seda head, millest ta sulle on rääkinud, ja määrab sind Iisraelile vürstiks,
31siis ärgu saagu see sulle komistuseks ega mu isandale südametunnistuse piinaks, et oleksid põhjuseta valanud verd ja mu isand oleks aidanud iseennast! Ja kui Issand teeb mu isandale head, siis mõtle oma teenijale!"32Ja Taavet ütles Abigailile: "Õnnistatud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes sellel päeval on sind mulle vastu läkitanud!
33Õnnistatud olgu su mõistus ja õnnistatud ole sa ise, et sa täna mind oled takistanud veresüüsse sattumast ja iseennast oma käega aitamast!
34Aga tõepoolest, nii tõesti kui elab Issand, Iisraeli Jumal, kes mind on keelanud sulle kurja tegemast, kui sa mitte poleks rutanud ja mulle vastu tulnud, ei oleks Naabalile koiduajaks alles jäänud ühtegi meesolendit."
35Siis võttis Taavet naise käest vastu, mis too temale oli toonud, ja ütles: "Mine rahuga koju! Vaata, ma olen kuulnud su häält ja olen tõstnud üles su palge."36Kui Abigail tuli Naabali juurde, vaata, siis oli temal oma kojas pidu, otse kuninglik pidu. Naabali süda oli rõõmus ja ta oli väga joobnud, seepärast ei jutustanud Abigail talle midagi, ei vähemat ega rohkemat, enne kui hommik koitis.
37Aga hommikul, kui Naabalist oli vein haihtunud, jutustas ta naine temale neist asjust; siis suri tal süda rinnus ja ta otsekui kivines.
38Ja ligi kümne päeva pärast lõi Issand Naabalit, nõnda et ta suri.
39Kui Taavet kuulis, et Naabal oli surnud, ütles ta: "Õnnistatud olgu Issand, kes on lahendanud minu teotuse riiuasja, mille Naabal põhjustas, ja kes on hoidnud oma sulast kurja tegemast! Naabali kurjuse tasus aga Issand ta enese pea peale." Siis Taavet läkitas käskjalad ja käskis Abigailile öelda, et ta tahab võtta teda enesele naiseks.
40Ja Taaveti sulased tulid Abigaili juurde Karmelisse ja rääkisid temaga ning ütlesid: "Taavet läkitas meid sinu juurde, et võtta sind enesele naiseks."
41Siis ta tõusis ja kummardas silmili maha ning ütles: "Vaata, su teenija on valmis saama orjaks, kes peseb oma isanda sulaste jalgu."
42Ja Abigail tõusis kiiresti ning sõitis eesli seljas, samuti tema viis teenijatüdrukut, kes käisid ta kannul; ta järgnes Taaveti käskjalgadele ja sai tema naiseks.
Abigailil oli Jumala plaanides oluline roll. Oma tegutsemisega hoidis ta ära süütute inimeste surma, päästis Taaveti suurest patust, kuid nagu paljude teiste naiste puhul Piiblis -meile ei räägita tema elust palju. Osa piibliteksti võlust on see, et ta avab meile piibliraamatute kirjutajate kultuurilis tausta. Heebrea piiblijutustus annab aimu väga tugevalt patriarhaalsest kultuurist. Vaid paari olulise erandiga on naised sekundaarse tähtsusega figuurid meeste lugudes. Abigail aga trotsib heebrea naise stereotüüpi, mis nägi naises mehele alistuvat omandi lisandit. Tekst kirjeldab Abigaili kui kaunist ja intelligentset, kuid kogu lugu näitab, et ta oli ka tugev, otsustusvõimeline, arukas ja eneskindel.
Abigail ei pidanud Taavetit otsima minema - Taavet leidis tema enne, ise alles pomisemas
ähvardusi kõikide “seinale kusijate” hävitamise kohta. Abigaili vastukõne oli väga tark, veenev ning moraalselt kaalukas: Taavet ei tohi esitada trooninõuet omades mõttetut veresauna oma südametunnistusel. Tagasi kainusele manitsetud Taavet oli kärme meelt parandama. Ta oli juba vaadanud omaenese vägivaldsuse musta sügavikku, oma vapruse ja julguse tumedamat poolt. Ja ta mõistis, et Abigaili läbi oli Jumal ise tda kõnetanud (s 32).
Naabali südameatakk tundub isegi liiga sobiv. Abigail saab Taaveti, tulevase kuninga naiseks, kuid sellele loole ei ole tavapärast “ ja -nad-elasid -õnnelikult-igavesti” lõppu. Lühikest aega võis Taavet olla kiindunud Abigaili, kuid abiellus temaga ilmselt ka poliitilistel põhjustel - selleks et tugevamini siduda Juudat enese külge. Abigailist sai kolmas Taaveti kaheksast naisest, ja ühegi kohta Piibel ei ütle, et Taavet oleks neid armastanud. Teame vaid, et Abigail jagas Taaveti lindprii elu kõiki ohte (1 Sm27:3 30:1-5) ning et ta sünnitas talle vähemalt ühe lapse (2Sm3:3). Abigaili elu lõppes nii nagu paljudel teistel Taaveti naistel ja liignaistel tema palee haaremis (1Aj 3:1-9). Isegi selline tuegv, intelligentne ja jumalakartlik naine nagu Abiagil oli omaaegse patriarhaalse ühiskonna ohver. Siiski - kuna ta toimis julgelt nendes valikutes mis tal olid, kindlustas temagi oma tegudega Jumala eesmärkide täideminekut.
Selle kommentaari autor: John Harris