Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Üleloomulik

Teisipäev, 8. November 2011

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 28

Taavet põgeneb vilistite juurde
1Ja neil päevil sündis, et vilistid kogusid oma väehulgad sõjakäigule, võitluseks Iisraeli vastu; ja Aakis ütles Taavetile: "Tea, et sul tuleb koos minuga minna välja leeri, sinul ja su meestel!"
2Ja Taavet ütles Aakisele: "Hea küll! Nüüd saad sa teada, mida su sulane suudab teha." Ja Aakis ütles Taavetile: "Hea küll! Ma panen sind kogu ajaks kaitsma mu pead."
Saul Een-Doori nõianaise juures
3Saamuel oli surnud, kogu Iisrael oli teda leinanud ja nad olid ta matnud Raamasse, ta oma linna. Ja Saul oli maalt kaotanud lausujad ja ennustajad.
4Ja vilistid kogunesid ja tulid ning lõid leeri üles Suunemisse; ja Saul kogus kokku kogu Iisraeli ning nemad lõid leeri üles Gilboasse.
5Aga kui Saul nägi vilistite leeri, siis ta kartis ja ta süda värises väga.
6Ja Saul küsis Issandalt, aga Issand ei vastanud temale ei unenägude, uurimi ega prohvetite läbi.
7Siis Saul ütles oma sulastele: "Otsige mulle üks naine, kellel on lausuja vaim, siis ma lähen tema juurde ja küsin temalt!" Ja ta sulased ütlesid temale: "Vaata, Een-Dooris on lausuja vaimuga naine."8Saul tegi ennast tundmatuks, pani teised riided selga ja läks, tema ja kaks meest koos temaga, ja nad tulid öösel naise juurde; ja ta ütles: "Ennusta ometi mulle vaimu abil ja lase tõusta mu ette see, keda ma sulle nimetan!"
9Aga naine vastas temale: "Vaata, sa ju tead, mida Saul on teinud, kuidas ta maalt kaotas lausujad ja ennustajad. Miks sa tahad nüüd seada mu hingele püünist, et saata mind surma?"
10Aga Saul vandus temale Issanda juures, öeldes: "Nii tõesti kui Issand elab, selle asja eest ei taba sind karistus!"
11Naine küsis: "Keda pean laskma tõusta su ette?" Ja ta vastas: "Lase Saamuel tõusta mu ette!"
12Aga kui naine nägi Saamueli, siis ta kisendas kõvasti; ja naine rääkis Saulile, öeldes: "Miks sa mind petsid? Sina oled ju Saul!"
13Aga kuningas ütles temale: "Ära karda! Ütle ainult, mida sa näed!" Ja naine ütles Saulile: "Ma näen jumalat maa seest üles tõusvat."
14Siis ta küsis temalt: "Kuidas ta välja näeb?" Ja naine vastas: "Üks vana mees tõuseb üles ja tal on kuub seljas." Siis mõistis Saul, et see oli Saamuel, ja ta heitis silmili maha ning kummardas.
15Ja Saamuel küsis Saulilt: "Miks sa tülitad mind, lastes mind üles tõusta?" Ja Saul vastas: "Mul on väga kitsas käes, sest vilistid sõdivad mu vastu ja Jumal on minu juurest lahkunud ega vasta mulle enam ei prohvetite ega unenägude läbi. Sellepärast ma hüüdsin sind, et sa annaksid mulle teada, mida ma pean tegema."
16Aga Saamuel ütles: "Mispärast sa küsid minult, kui Issand on sinu juurest lahkunud ja on saanud su vaenlaseks?
17Issand on tõesti sulle teinud, nagu ta minu läbi on rääkinud: Issand on kiskunud kuningriigi sinu käest ja on selle andnud su ligimesele Taavetile.
18Et sa ei ole kuulanud Issanda häält ega ole andnud amalekile tunda tema tulist viha, siis nüüd on Issand teinud seda sinule.
19Issand annab ka Iisraeli koos sinuga vilistite kätte ja homme oled sa koos oma poegadega minu juures. Issand annab vilistite kätte ka Iisraeli leeri."
20Siis langes Saul äkitselt täies pikkuses maha, nii väga kartis ta Saamueli sõnu. Temal ei olnud ka enam jõudu, sest ta ei olnud leiba söönud kogu päeva ja kogu öö.21Aga naine tuli Sauli juurde ja, nähes, et ta oli väga hirmunud, ütles temale: "Vaata, su teenija kuulis su häält ja ma panin oma elu kaalule ning kuulsin su sõnu, mis sa mulle kõnelesid.
22Ja nüüd kuule ometi ka sina oma teenija häält ja lase ma panen su ette palukese leiba; söö, et sul oleks jõudu teeleminekuks!"
23Aga ta keeldus ja ütles: "Mina ei söö." Siis käisid temale peale niihästi ta sulased kui ka naine, ja ta kuulis nende häält; ja ta tõusis maast ning istus voodi peale.
24Ja naisel oli kodus nuumvasikas; ta tappis selle kiiresti, võttis jahu, sõtkus ja küpsetas hapnemata leiba.
25Ja ta tõi toidu Sauli ja tema sulaste ette ning need sõid; siis nad tõusid ja läksid ära selsamal ööl.

“ Teie näete asju mis on olemas ning küsite “miks?”, kuid mina unistan asjadest mida iial ei ole olemas olnud ning küsin “miks mitte?” ( GB Shaw, dramaturg 1856–1950) Küsi täna Jumalalt selliseid unistusi.

Saul oli langetanud otsuse välja ajada Iisraelist kõik need, kes tegelesid nõidumise või okultismiga, kuid ta ise ei suutnud oma keelust kinni pidada. Hirmul vilistide armee ees, olukorras kus taevas vaikis ning kus tal puudus ka Saamuel, kelle käest nõu küsida otsib ta abi nõianaise käest. Vana Testamendi seadused ning Iisraeli juhid mõistsid üheselt ja jätkuvalt hukka kõik taolised praktikad, ometi oli lausumine rahva keskel liiga populaarne selleks et täielikult kaduda.
Saladuslik uurim (s 6) oli teatav jumalikult määratud vahend Jumalaga suhtlemiseks, seda hoiti ülempereestri rinnakilbis ning selle kasutamine tähendas sisuliselt liisuheitmist.
Antud olukorras aga ei andnud uurim soovitud abi ning Saul sattus paanikasse. Hirmust haaratud, kuid endiselt keeldudes meelt parandamast mineviku käitumisest, haarab Saul taas kord kontrolli enese kätte. Kui Jumal siis Sauli läbi Saamueli kõnetab, saavad tema suurimad hirmud ka kinnitatud - teda ootab ees täielik häving, ta ise ja ta pojad peavad surema ning Taavetist saab uus kuningas. Et sõnumi tõsidust veelgi rõhutada viitab Saamuel oma kõnes 6 korda “Issandale” (s 16-19). Hämmastav on see, et Taaveti tulevik saab kindlustatud kuigi ta ise samal ajal ei käitu just nii nagu peaks seda tegema Jumalast võitud kuningas oma ooteajal.
Elame ajal mil inimesed on põnevil üleloomulike asjade pärast, meie TV ekraane täidavad lood mis on põimitud ümber paranormaalsete nähtuste ning tänavaid festivalid mis toovad üles ammu unustuse hõlma vajunud uskumused ja okultsed nähtused ning seda kasvava populaarsusega. Horoskoobid igas vormis ainult kasvavad. Minu koduteelgi asuvad kahe selgeltnägija vastuvõtud, kuhu inimesed tunglevad, et teada saada oma tulevikku või suhelda oma armsatega.
Kuidas vastab sellele kogudus, meie? Kas lihtsalt hukkamõistuga? Või otsime kokkupuutepunkte, püüdes vastata nende inimeste vaimsetele vajadustele ning näidates teed tõelise Jumala poole? Või peaksime olema enam aktiivsed pakkuma end palvetama inimeste eest, kellega kokku puutume uskudes, et Jumal tõesti kohtab neid kui me palvetame?

Küsi mida tahaks Püha Vaim teha mitte ainult sinu koguduses vaid kogu ümbruskonnas..

Selle kommentaari autor: Fran Beckett