See lugu on vahetus seoses variseride küsimusega kõige suuremast käsust ja Jeesus, otsekui heas vastasseisus - olles end hästi kaitsnud, läheb nüüd rünnakule ( s 42). Mida te arvate ....? küsib ta. Variseride vastus - et Messia on Taaveti Poeg ei olnud eriti põhjalik, kuigi oli korrektne. Iga sünagoogi õpilane oleks vastanud samamoodi.
Jeesus aga ei kontrollinud lihtsalt variseride teadmisi, vaid küsimuse taga oli tegelikult päring selle kohta millise päritoluga isik variseride meelest üldse tohib pretendeerida Messia tiitlile.
Samas on see kriitiline küsimus, sest puudutab otseselt Jeesuse meelvalda. Jeesuse enese vastustest variseridele nähtub, et ta vastab ja ka õpetab kui see kellel on meelevald. Kas tal see aga nö seaduslikult on ja kust see tuleb - oligi ju variseirde kõige suurem probleem. Nii tegelikult heidab Jeesus variseride kõige põletavama küsimuse neile enestele avalikult vastamiseks.
Ometi ei ründa ta varisere, vaid tollal valitsevat kujutlust - kuidas see Taaveti poeg, Messia peaks tulema. Kujutlust, et Messia tuleb ja taastab endise kuningriigi selle hiilguses ja väes, murdes Roomlaste rõhumise ning muutes Jeruusalemma maailma keskseimaks messiaanlikuks linnaks. See kujutlus toitis end maistest parameetritest ning oli tegelikult vastuolus sellega mida prohvetid olid kuulutanud.
Välise sära, võimu ja hiilguse asemel oli palju olulisem Messia isiksus ja selle saladus ja sellest tollased vaimulikud juhid eriti ei rääkinud. Psalm 110:1 mida Jeesus tsiteerib aga viitab otseselt tema meelevalla allikale - Taavet prohvetina viitab siin Messia meelevalla positsioonile, ja see viide on sama õige kui tema teised viited Messiale.
Jeesus loeb oma päritolu nii Taavetist kui ka Jumalast. Ja Jumalast läkitatuna on ta tulnud kindla ülesandega, aga see ei ole hoopiski välise kuningriigi hiilguse taastamine.
Et see ülesanne erineb kardinaalselt sellest mida juudid ootasid, siis võis ka Messia olla hoopis teistsugune kui juudid seda ette kujutasid. Nõnda tahab Jeesus oma küsimusega mitte lihtsalt rünnata, vaid pigem laiendada juutide arusaamist; aidata nad välja sellest “karbist” kuhu nad olid end mõtelnud.
Juutidele aga on jumalikku ja inimlikku eneses ühendavat Messia mõistet liiga palju, et seda vastu võtta. See millele Jeesus nende tähelepanu juhtis oma küsimusega - oli niivõrd teistsugune “saladus”, et neil ei jäänud üle muud kui selle ees vaikides taganeda.
On ääretult kurb näha siin vaimulike juhtide lootusetut arusaamise piiri. Ning nende ülimat kimbatust ei leevenda asjaolu et nad taas kord on avalikult jõudnud enese naeruväärseks tegemise piirile rahva ees. Ime siis, et enam keegi ei julgenud Jeesust küsitleda. Järgmisel korral aga tulid variserid Jeesuse vastu juba toore jõuga.