Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 23:29-39
Jeesuse kõne kirjatundjatest ja variseridest29Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te ehitate prohvetite hauamärke ja ehite õigete hauakambreid
30ja ütlete: "Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks olnud nende kaasosalised prohvetite vere valamisel."
31Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et teie olete prohvetite tapjate pojad.
32Täitke siis teiegi oma vanemate mõõt!
33Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?
34Seepärast, vaata, mina läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid ning osa te tapate ja lööte risti ning osa te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate neid linnast linna,
35et teie peale tuleks kõik õige veri, mis on valatud maa peal õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
36Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!Jeesus kurdab Jeruusalemma saatuse pärast37Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!
38Vaata, teie koda jäetakse maha,
39sest ma ütlen teile, et teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!"
"Te maod!" Meile meenutatakse 1Ms 3:1-5 salakavalat petist. Donald Hagner nimetab seda ja eilset kirjakohta valusamateks Uues Testamendis.1 Me ei oota Jeesuselt sellist karmi kriitikat. Ta paljastab variseride silmakirjalikkuse põletavate sõnade ja elavate piltidega. Ta süüdistab neid - varisere, kes olid nii uhked, et pidasid kinni seadusest - riisumises, apluses, rüveduses, silmakirjalikkuses, seadusetuses (s 28). Seda tehes teeb ta parandusi nende arusaama pühadusest ja määratleb seda radikaalselt uuel viisil.
Selle valgusel saaksid kristlikud juhid ennast nii kontrollida: Kas mul on sõpru ja mentoreid, kes aitavad jääda ausaks? Kuidas toetada neid, kellel on võitlused? Kas ma praktiseerin ise seda, mida ma õpetan, iga päev? Kas minu suhted kõigi teiste kristlastega on õe ja venna suhted? Kas ma toitun kiitusest? Mida teha, veendumaks, et ma ei kaota silmist olulisi küsimusi? Kas ma püüan olla Kristuse sarnane pisiasjades? Kas ma olen mures oma maine pärast? Milline eeskuju ma olen teistele?
See osa lõpeb ühe kaunima lõiguga Uuest Testamendist, kui Jeesus, tehes oma õpetuse järgi, näitab end täis õiglust ja halastust. Tema standardid on kompromissitud.Jumal ei paku andestust lõputult, tema halastus ei vabanda ülbust. Samal ajal on tema kaastunne piiritu. Ajaloo vältel on Jumala kohut kaldutud ekslikult tõlgendama, , kas rõhutades Jumala viha või teisalt ainult armu.Kui soovima järgida Pühakirja, peame õpetama mõlemat.See peatükk aitab meil hoida neid tasakaalus.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson