Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Ms 23:23-44
Seatud pühad23Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
24"Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Seitsmendas kuus, esimesel päeval, olgu teil hingamispäev, sarvehäälega meeldetuletatav püha kokkutulek.
25Ärge tehke siis ühtegi argipäevatööd, vaid ohverdage Issandale tuleohver!"26Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
27"Aga kümnes päev selles seitsmendas kuus on lepituspäev; see olgu teile pühaks kokkutulekuks: alandage siis oma hinged ja ohverdage Issandale tuleohvreid!
28Sel päeval ärge tehke ühtegi tööd, sest see on teile lepituspäevaks, mil teie eest lepitust toimetatakse Issanda, teie Jumala ees!
29Jah, igaüks, kes sel päeval ennast ei alanda, hävitatagu oma rahva seast!
30Ja igaühe, kes sel päeval teeb mingit tööd, ma hävitan tema rahva seast!
31Ärge tehke siis ühtegi tööd; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks, kus te iganes asute!
32See olgu teile täielikuks hingamispäevaks ja hingede alandamiseks! Algusega kuu üheksanda päeva õhtul, õhtust õhtuni, pidage seda oma hingamispäeva!"33Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
34"Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Viieteistkümnendal sellesama seitsmenda kuu päeval olgu seitsmepäevane lehtmajadepüha Issanda auks!
35Esimesel päeval olgu püha kokkutulek; ärgu tehtagu ühtegi argipäevatööd!
36Seitse päeva ohverdage Issandale tuleohvrit; kaheksandal päeval olgu teil püha kokkutulek ja ohverdage siis Issandale tuleohver; see on lõpetuspüha, ühtegi argipäevatööd ärgu tehtagu!37Need on Issanda seatud pühad, mis te peate kuulutama pühiks kokkutulekuiks, Issandale tuleohvrite ohverdamiseks: põletusohver ja roaohver, tapaohver ja joogiohver iga päev, vastavalt päevale,
38peale Issanda hingamispäevade ja peale teie andide, peale kõigi teie tõotusohvrite ja peale kõigi teie vabatahtlike ohvrite, mis te Issandale annate.39Aga seitsmenda kuu viieteistkümnendal päeval, kui te maa saagi olete koristanud, pühitsege Issanda püha seitse päeva; esimene päev olgu hingamispäev, samuti olgu kaheksas päev hingamispäev!
40Esimesel päeval võtke endile puuvilja ihaldusväärsetest puudest, palmioksi ja oksi leherikastelt puudelt ja jõepajudelt ja olge seitse päeva rõõmsad Issanda, oma Jumala ees!
41Pühitsege seda püha Issanda auks seitse päeva aastas! See olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks; pühitsege seda seitsmendas kuus!
42Elage lehtmajades seitse päeva; kõik Iisraelis sündinud elagu lehtmajades,
Jumal soovis, et tema rahvas võiks rõõmsalt kokku tulla mitmel korral aastas. Argielu võttis nagunii enamiku aastast ja seepärast oli eriti vaja tähistamise aegadest eriliselt kinni hoida. Kõik need pühad olid rõõmsad kiitmisepühad mida täitsid ohvritetoomised ja rõõmustamine Jumala tegude pärast. Ainuke erand oli suur lepituspäev, millest räägitakse täpsemalt 16.peatükis.
Pühadekuu ( 7.kuu) põllumajandusaasta lõpul algas sarvepuhumisega ja kestis septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani. Selle erilise perioodi tähiseks koguti kokku terve rahvas esimesele pühale kokkutulekule.
Nii nagu meie kirikukalendris eelneb paastuaeg Ülestõusmispühadele ja advendiaeg Jõuludele, oli taoline meeleparandamise ja enesessesüüvimise aeg määratud ka Iisraelile enne suurt rõõmupüha. Lepituspäeva ülesandeks oli inimestele meelde tuletada enese vaimuliku ettevalmistamise vajadust - sellega kaasnes üleskutse “ennast ära salata” ja alandada Jumala ees, kas siis paastudes või muude hoidumiste vahendusel.
Suurele lepituspäevale järgnes aga Lehtmajade püha, pühade kulminatsioon ja kõige rõõmsam pühadest. Rahvas pidi nädalapäevad elama ajutistes, okstest tehtud lehtmajades ning tänama Jumalat tema juhtimise eest kõrbes. Ajutine peavari tuletas meelde füüsilise turvatunde puudumist kõrberännaku ajal ja inimeste täielikku sõltumist Jumalast - mis on tegelikult sama ka praegu, kuigi me ise arvame et oleme suutnud end kindlustada ja turvata.
Kuna see püha tuli kohe lepituspäeva järel, tänati Jumalat ka vabanemise ja sellega kaasneva rõõmu eest. Pühade tähistamine oli samas ka järeltuleva põlve informeerimne Jumala suurtest tegudest, veelgi enam aga selle meelde tuletamine kõikidele, et nad on Jumala enese valitud rahvas, ja et Tema on nende Issand igal ajal.
Selle kommentaari autor: APÜ