Kui kuulen kedagi jutlustamas, on mul kalduvus muutuda liigselt kriitiliseks, selle asemel et olla positiivne ja julgustav. Samal ajal on jätkuv vajadus kaaluda kõike järele mida sa kuuled (meenuta perealasi!) ja ei saa olla lihtsameelselt petetav. Õige tasakaalu leidmine ei ole alati kerge.
Tänased salmid aitavad mõista, kuidas vastata kui kuuleme kedagi jutlustamas; ning näitavad ka, et kellegi (sõnumi) läbikatsumine ei ole tingimata kerge. Kus oli sinu meelest Apollos Jumala silmis, Tema ees? Kommentaatoritel on siin erinevad arvamused. Luukas ütleb, et Apollos oli “õppinud” mees, kellel oli põhjalik ülevaade Vana Testamendi sõnumist (s 24). Ka oli teda “õpetatud tundma Issanda teed” ning seda oli ta õpetas täpselt Jeesuest ( s25). Ta rääkis väga tuliselt ja kaasakiskuvalt - kuid kas see tuli oli temalt eneselt või Püha Vaimu põlemine ( vt Rm12:11)? Tundub, et Apollosel oli teadmine Jeesuse elust ja õpetusest, võibolla ta isegi uskus, et Jeesus oli Messias, kuid ta ei suutndu täiesti mõista Jeesuse surma ja ülestõusmise, või ka nelipühi sündmuse tähenduslikkust. Siiski salmid 24-25 näitavad, et ta oli õpetaja, kes andis edasi Jeesuse sõnumit korrektselt nii hästi kui ta mõistis seda Pühakirja alusel.
Ometi oli tema kuulutuses ka midagi puudu (eriti kuna ta tundis ilmselt ainult Johannese ristimist ja õpetust) ning ta vajas abi, et mõista asju nagu Jeesuse ülendamine ja Püha Vaimu and. Seepärast võtsid Priskilla ja Akvila ta märkamatult kõrvale, õpetasid ning slegitasid talle kõike täpsemalt (s 26) - ja see on palju parem viis aidata mõnd jutlustajat kui hakata teda avalikult korrigeerima.
Jumalakartliku inimese tunnus on see, et ta osutub õpetatavaks ka sellisel viisil ( Õp 9:9) ning Apollose puhul oli selle tulemuseks veel palju viljakam teenimistöö (s 27,28).