Kui me tuleme selle Apostlite tegude raamatu 19. peatüki alguse juurde, siis siin räägitakse sellest, kuidas püha apostel tuleb Efesosse ja veedab seal kaks aastat õpetades, arutledes Türannose koolis.
Kõigepealt, Paulus tuleb Efesosse ja leiab sealt mõned jüngrid. Kontekstist mõistame, et siin mõeldakse kindlasti Kristuse järgijaid, ja nagu hiljem siin ka öeldud - teelkäijaid. Paulus puutub kokku nende kristlastega ja leiab, et nende juures on midagi sellist, mida ei peaks seal olema. Midagi on teistmoodi, on teistsugune. Siit näeme vaimulikku tunnetust, mis apostlil on, mis otsekohe tõstatab tema sees ühe küsimuse ja kahtluse, et siin on midagi valesti.
Ta esitab küsimuse: kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks? Inimeste vastus on küllaltki kummaline: me ei ole kuulnudki, et Püha Vaimu on. Kui läheneksime sellele tekstile ainult nende lausete järgi, siis tänapäeva kontekstis me hakkaksime võibolla seletama kolmainsusest, rääkima, et Jumal on Jumal-isa, Jumal-poeg ja Püha Vaim, või teisiti, me hakkaksime rääkima sellisest karismaatilisest küljest, et Jumala Püha Vaim on olemas, ta täidab inimesi, ta annab neile jõu jne. Apostel Paulus paneb tähele hoopis midagi muud, teeb hoopis midagi muud. Ja järgmine küsimus, mille Paulus esitab, toob meile väga selgelt esile varakirikliku arusaamise kristlaseks saamisest.
Paulus saab kohe aru, et küsimus on alguses, kristliku elu päris alguses ja küsimus on ristimises. Ka tänapäeval esitavad inimesed tihti küsimuse, et kas sel ristimisel on nüüd tähendust ja mida see ristimine ikka teeb. Et on ju kõige olulisem, kuidas inimene ise on teadlikult otsustanud. Aga ka sellest tekstist me näeme, et Jumal teeb ristimises midagi, ja kui see midagi on tehtud teistmoodi või on see tegemata jäänud hoopis – sest antud kontekstis ei ole küsimus mitte selles, et neid inimesi peaks nagu teist korda veel ristima, vaid need on inimesed, keda on ristitud Johannese ristimisega. Neid ei olegi kristlikult ristitud. Ja sellepärast Pauluse otsene küsimus on: Millesse siis teie olete ristitud?

Küsimus oli Pühast Vaimust ja kuuldes vastust, et me ei teagi Pühast Vaimust, läheb Pauluse kohe ristimise juurde. Ja esitab järgmise küsimuse: Millesse siis teie olete ristitud? Johannese ristimisse. Paljude piibliuurijate arvates on tegemist taoliste kristlastega, kes on ristitud Johannese ristimisega pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, sest muidu sellel kontekstil ei oleks tähendust. Me teame, et apostlite hulgas oli mitmeid, kes olid Johannese ristimisse ristitud, kes olid tulnud Ristija Johannese juurest jne. Aga siin on tegemist inimestega, kes peavad ennast kristlasteks ja ometi, kes ei ole veel saanud kristlasteks, kui me võiksime niimoodi öelda. Ja siis Paulus seletab ära: Johannes ristis meeleparandusristimisega. Seejärel viitab Paulus Jeesusele ja otsekohe ristib ka need inimesed.
See toob esile mitmed olulised punktid. Kõigepealt, et on olemas üks jumalik asjade käik, üks normaalne asjade käik. Teiseks toob see meie ette selle, et kui see jumalik, normaalne asjade käik ei ole meie elus toimunud, siis Jumal annab meile alternatiivvõimaluse ehk teisisõnu, Jumal saatis nende inimeste juurde apostli, kes vaimus tunnetas probleemi olemust ja viis need inimesed sinna paika, et nad võisid teha oma kindla otsuse ja nad said kristlikult ristitud. Selles mõttes on tänase teksti tähendus väga oluline.
Ja siin ei ole mõeldud mitte mingisugust Püha Vaimu kogemust või karismaatilist elamust või nelipüha täiust või muud, siin on tegemist kristliku elu algusega. Ja loomulikult, kui apostel Paulus oma kaaslastega paneb nende äsjaristitute üle oma käed, siis Jumala Püha Vaim langeb nende üle, täpselt nii, nagu nelipühi päevilgi. Nii on see tekst esimeste kristlaste jaoks äärmiselt olulise tähendusega. Vaataksime veel seda, kui need tosin meest on saanud niisuguse õnnistuse osaliseks, siis Paulus läheb sünagoogi, väitleb seal. Öeldakse, et, mõned ei võta ta sõnumit vastu, ja siis ta peab iga päev arutlusi Türannose koolis. Me teame, et Efesoses oli üks omapärane kool, kus peeti loenguid, ja tavaliselt neid peeti hommiku varastel aegadel. Pärast, kui päike oli juba kõrgel, siis loenguid enam ei peetud, aga apostel Paulus kasutab just seda aega. Mitmetes Piibli tõlgetes tuleb see esile, et ta peab seal loenguid hommikul kella 11-st kuini kella 4-ni pärast lõunat. Ja ilmselt Türannos pidas oma loengut siis varasemal ajal, seal oli tegemist ühe loengusaaliga.
Kaks aastat apostel Paulus tegeleb sellise apologeetilise tegevusega. Me mõnikord arvame, et Kristuse kuulutamine käib just nimelt selliselt, et me kõigepealt kuulutame sõnumit ja siis võetakse see vastu ja vaimulik töö läheb edasi, aga siin me näeme, et apostel Paulus näeb pikemalt vaeva. Kahe aasta vältel, nagu ütleb Jumalasõna, pidas ta iga aasta vältel arutlusi selles Türannose koolis.
Andku Issand armu meile selleks, et me mõistaksime selle sõnumi tähendust meie enda jaoks. Kõigepealt seda, et me teeksime kõik algused nii, nagu Jumal seda on tahtnud, ja kui on vaja midagi parandada, saame me ka seda parandada, Jumala Püha Vaim tuleb meile appi ja teiseks, et me leiaksime aega ja oleksime tõesti püsivad kõiges selles, mis Issand meie kätte on andnud ka tänasel päeval, et tänane päev tuleks õnnistuseks ja kasuks meile kõikidele.