Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Pelgulinnad

Esmaspäev, 25. Juuni 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 35:16-34

Pelgulinnad
16Aga kui ta lööb teda raudriistaga, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!
17Või kui ta lööb teda käes oleva kiviga, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!
18Või kui ta lööb teda käes oleva puuriistaga, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!
19Veritasunõudja surmaku see tapja; kui ta teda kohtab, siis ta surmaku ta!
20Ja kui ta viha pärast teda tõukab või varitsedes viskab midagi tema peale, nõnda et ta sureb,
21või vaenulikkusest lööb teda oma käega, nõnda et ta sureb, siis karistatagu lööjat surmaga: ta on meelega tapja; veritasunõudja surmaku tapja, kui ta teda kohtab.
22Aga kui ta äkitselt, ilma vaenulikkuseta, tõukab või viskab ta peale mõne asja, ilma et ta oleks teda varitsenud,
23või laseb ilma teda nägemata langeda ta peale mõne kivi, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, kuid ta ei ole olnud tema vihamees ega ole püüdnud temale kurja teha,
24siis kogudus mõistku kohut lööja ja veritasunõudja vahel nende seadluste järgi!
25Ja kogudus päästku tapja veritasunõudja käest ja kogudus saatku ta tagasi pelgulinna, kuhu ta oli põgenenud; ja ta asugu seal püha õliga võitud ülempreestri surmani!
26Aga kui tapja siiski läheb välja oma pelgulinna maa-alalt, kuhu ta on põgenenud,
27ja veritasunõudja leiab tema väljaspool ta pelgulinna maa-ala ja veritasunõudja tapab tapja, siis ei ole tal veresüüd,
28sest tapja peab jääma oma pelgulinna kuni ülempreestri surmani; pärast ülempreestri surma võib tapja minna tagasi oma pärisosa maale.
Seadused tunnistajate ja lunahinna kohta
29Need olgu teile seadusteks põlvest põlve, kus te ka iganes elate.
30Kui keegi lööb maha mõne hingelise, siis surmatagu tapja tunnistajate ütluse järgi; aga ühe tunnistaja tunnistuse järgi ärgu surmatagu kedagi!
31Te ei tohi võtta lunahinda tapja hinge eest, kes on surma väärt, vaid teda karistatagu surmaga!
32Te ei tohi võtta lunahinda sellelt, kes on põgenenud pelgulinna, et ta saaks pöörduda tagasi maale elama enne preestri surma!
33Ärge rüvetage maad, kus te olete, sest veri rüvetab maad ja maale ei saa toimetada lepitust vere eest, mis seal on valatud, kui ainult selle valaja verega!
34Ära rüveta maad, kus te elate, mille keskel mina elan, sest mina, Issand, elan Iisraeli laste keskel!"

Täna Jumalat selle eest, et Tema on meie pelgupaik. Mine varjule Temasse, Tema tiibade alla igas hädas ja mures mis sind tabab.

Neist 48st linnast Kaananimaal, mis anti leviitidele, määrati 6 erilise otstarbega “pelgulinnadeks”. Et pelgulinna mõiste oli Iisraeli jaoks oluline, seda näitavad Vanas Testamendis olevad mitmed viited neile. Need pidid andma varju neile, kes “kogemata tapavad” (s 11), ning et Jumalalt saadud tõotatud maa ei rüvetuks verevalamise läbi.
Ainuke tavalahendus kellegi tapnu puhul oli võtta tapja elu (33,34) - elu elu vastu- ning enamasti pidi veritasu nõude täide viima tapetu lähim meessoost sugulane, selleks, et ära pühkida tapmisest tekkinud rüvetus. Tahtmatu tapmise korral (need juhtumid on kirjeldatud s 16-34) pakkusid pelgulinnad kaitset veritasunõudja eest ning hoidsid ära asjatu surmamise.
Pelgupaiga võimalus on järjekordne näide “pühast kompromissist”. Linn kaitses neid kes olid tapnud kogemata, samas olles omalaadne vangistuskoht, mis ei lubanud tapjal ka koju pöörduda kuni linna ülempreester oli surnud ( s 25). Pelgulinnade sees valitsesid ranged reeglid. Teed pidid olema parandatud, sillad ehitatud ning mäed tasandatud, et võimaldada takistusteta ligipääs. Väravad tuli hoida lukustamata ning vee ning toiduvarud pidid olema piisavad kõikide põgenike jaoks.
Euroopa ajaloos on omalaadsete pelgupaikadena süütute inimeste jaoks toiminud katedraalid. Seda praktikat on aja jooksul laiendatud ja arendatud mitmesuguste muude inimvajaduste tarbeks- meditsiiniliste, sotsiaalsete ja poliitiliste varjupaikade loomisega.
Kirikud ja kogudused aga peaksid alati olema pelgupaigad, “teise võimaluse” andmise kohad - ja nende väravad ei tohiks olla lukustatud rüvetamise hirmus. Jumala eesmärk on pühitsuse ning õigluse kasv tema rahva hulgas.

Palveta, et sinu tänases päevas võiks pühadus ja õiglus olla tasakaalus - et vaimuliku pühitsuse otsimine ei takistaks sind kaitsmast neid kes on sotsiaalselt haavatavad.

Selle kommentaari autor: Jo Bailey