Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fl 2:12-30
Jumala laste laitmatust elust12Nõnda siis, mu armsad, otsekui te olete ikka olnud kuulekad, ärge olge seda ainult siis, kui ma olen kohal, vaid veel kindlamalt nüüd minu äraolekul; valmistage endile päästet kartuse ja värinaga!
13Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.
14Tehke kõik nurisemata ja vaidlemata,
15et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas,
16pidades kinni elusõnast. Nii saan kiidelda Kristuse päeval, et ma ei ole tühja jooksnud ega tühja vaeva näinud.
17Ja kuigi minu veri peaks joogiohvrina valatama teie usu ohvri ja teenistuse peale, ma rõõmustan ja olen rõõmus koos teie kõikidega.
18Niisamuti siis rõõmustage ka teie ja olge rõõmsad koos minuga!Apostli kavadest19Ent ma loodan Issandas Jeesuses peatselt saata teie juurde Timoteose, et ka minu meel läheks kergeks, kui ma saan teada, kuidas teie käsi käib.
20Mul ei ole kedagi teist niisama tublit, kes tõeliselt teie eest muretseks.
21Kõik taotlevad ju enda oma, mitte Kristuse Jeesuse oma.
22Aga tema ustavust te teate, sest nagu laps oma isaga, nõnda on tema koos minuga teeninud evangeeliumi.
23Teda ma loodangi nüüd saata, otsekohe kui ma näen, kuidas mu asjad arenevad.
24Ma olen aga veendunud Issandas, et ma ka ise tulen peatselt.
25Ma olen pidanud vajalikuks saata teie juurde vend Epafroditose, oma kaastöölise ja kaasvõitleja, teie saadiku ja minu vajaduste eest hoolitseja,
26sest ta igatses teie järele ja muretses, sest te olite kuulnud ta haige olevat.
27Ta ju oligi suremas haige, kuid Jumal halastas tema peale, aga mitte üksnes tema, vaid ka minu peale, et mulle ei tuleks kurbust kurbusele lisaks.
28Nüüd ma siis saadan tema seda rutemini, et teie teda nähes jälle saaksite rõõmsaks ja mul oleks kurbust vähem.
29Võtke ta siis vastu Issandas kogu rõõmuga ja pidage lugu niisugustest meestest,
30sest ta oli Kristuse töö pärast surmasuus ega hoolinud oma elust, et täita teie aset minu eest hoolitsemisel.
Tehke kõik nurisemata, Paulus? Sa teed nalja! Ma võin ju ette võtta ning oma naabrile sulaseks hakata, aga ilma nurisemata? Kuidas ta muidu teaks kui ebameeldiv taoline orjatöö on? Pauluse sõnades kostub 2Moosese raamatu kaja, kus orjapõlvest pääsenud Iisrael avaldab Jumalale oma “tänu” nurisedes ning omavahel tülitsedes, muutudes nii nurjatuks ja küürakaks sugupõlveks, kellest Jumalal ei olnud hea meel (5Ms 32:5).
Teine võimalus Pauluse armastatud filiplaste jaoks oleks järgida oma Päästja eeskuju ka sisemiste konfliktide perioodil.
Paulus jutustas oma vangistuse lugu kui mudelit kuidas käituda raskustes (Fl 1: 12-26). Ja nüüd teeb ta seda uuesti, kasutades materjali oma sõprade kirjast - sõnu mida ta ütles soovitades Timoteost (s 19-24) ja Epafroditust (25-30). Mõlemad on nüüd koos Paulusega Roomas: Timoteos jõuab filiplaste juurde hiljem, Epafroditus, kes nende kirja Paulusele tõi, pöördub Pauluse vastusega peagi nende juurde tagasi. Paulus esitleb nende kaudu näidet filiplastele. Timoteos, tundes siirast huvi filiplaste käekäigu vastu, on eeskuju sellest, kes ei “otsi enese oma” (ei ole oma kasu peal väljas). Epafroditos, seda kes teadlikult “riskis oma eluga” ning seeläbi peaaegu suri Kristuse töö tõttu. Ja ei mingit nurisemist kummagi juuures!
Ja need kaks on Pauluse jaoks palju rohkem kui lihtsalt eeskujud; nad on kallid vennad Kristuses. Sest tõesti, ajastul mil tõsiselt haigestunud inimesed enamasti surid, oli Jumal imelisel viisil säästnud Epafroditose elu ja ei ole kuidagi võimalik tähelepanuta jätta Pauluse siirast tänumeelt selle üle (s 27). Siin on kaks meest, lähedast sõpra, kes mõlemad demonstreerivad nurisemise ja kaeblemise vastandkäitumist. Sest, kas pole miski muu nii efektiivne evangeeliumisõnumi takistaja kui üksteise üle nurisevad ja kaeblevad jüngrid!
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell