Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Sm 7:1-17
1Kord kui kuningas istus oma kojas ja Issand oli andnud temale rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu,
2ütles kuningas prohvet Naatanile: "Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!"
3Ja Naatan ütles kuningale: "Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Issand on sinuga!"
4Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:
5"Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?
6Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma tõin Iisraeli lapsed Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.
7Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
8Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile.
9Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime suureks, võrdseks suurimate nimedega maa peal.
10Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
11ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Issand kuulutab sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.
12Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
13Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks.
14Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega.
15Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest.
16Ja su sugu ning su kuningriik püsivad su ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks."
17Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
Tänasest tekstist koorub 2 olulist õppetundi.
Esiteks: mugavus ei tohiks muuta meid mugavaks. Kuningas Taavet oleks lihtsalt võinud kümmelda oma suurte tegude järelhõõguses, olles kord ühendanud vaprad sõdijad oma tugeva juhtimise alla. Ta oleks ka võinud lihtsalt nautida oma uue palee kuninglikku õhkkonda; kirjutada kaunist poeesiat jalutades paljudes aedades ning möllata oma arvukate lastega. Olid ju vaenlased alistatud ning muutunud tema kuulekateks vasallideks. Rahu oli viimaks tulnud maale.
Aga Taavet koges, et nii ei ole õige teha. Jumala laegas, see Jehoova ligiolu sümbol oma rahva keskel - oli varjul ajutises varjualuses, sel ajal kui tema ise nautis luksust püsivas hoones. Kuidas tohtis tema olukord olla parem Jumala enese omast?
Liigagi sageli puudub meil Taaveti taoline vaimne nägemisteravus. Võim muudab paljusid rumalateks; raha ajab enamikku ekstravagantsusesse; kuulsus hukutab mitmeid. Ja Jumal surutakse siis kuhugi elu pimedasse nurka, ning kutsutakse teda sealt välja vaid häda ja vajaduse aegadel.
Teiseks: Jumal tasakaalustab meie head kavatsusesd oma ülevoolava armuga. Mitte iial ei õnnestu meid Jumalat kuidagi üle mängida. Taveti head kavatsused ehitada seaduselaekale koda, avas talle ja ka kogu rahvale tegelikult Jumala mitmekülgse plaani -
ja mitte ainult oma rahva heaks vaid terve maailma päästeks (s 10-16). Taavet muretses peamiselt materiaalse ja ajaliku üle; Jumala vastus aga oli igavene ja jääv.
See mis kuningal meeles mõlkus, oli ikkagi suhteliselt limiteeritud - nt kasvõi georaafiliselt; see mis Jumala plaanis seisis Taaveti koja jaoks, oli kõikehõlmav ning universaalne. Taaveti liinist sündis ju Jeesus Kristus, kes päästis inimkonna selle pattudest. Temas - saame ka meie praegu kogeda Jumala alatist ligiolekut ning armastust omakeskel.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair