Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kg 7:23-8:17
Kg 7
23 Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma ütlesin: „Ma saan targemaks”, aga see jäi minust kaugele.
24 See, mis on, on kauge ja sügav, väga sügav. Kes selle leiab?
25 Ma pöörasin ka oma südame tunnetama ja uurima ning otsima tarkust ja põhjust, ja tunnetama õeluse alpust ja sõgeduse meeletust.
26 Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad. Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni.
27 Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, ühte teisega võrreldes, et leida lahendust,
28 mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma nende kõigi hulgast leidnud.
29 Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid.
Kg 8
1 Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nägu ja ta näo karmus muutub.
2 Mina ütlen: Pea kuninga käsku Jumalale antud vande pärast!
3 Ära tõtta tema palge eest ära, et sa ei satuks halva asja sisse, sest tema teeb kõik, mida ta tahab!
4 Sest kuninga sõnal on meelevald, ja kes võiks temale öelda: „Mis sa teed?”
5 Käsu täitjale ei sünni kurja, ning targa süda teab aega ja kohut.
6 Sest igal asjal on aeg ja kohus. Kuid inimesele on suureks õnnetuseks,
7 et ta ei tea, mis tuleb, sest kes ütleb temale, missugusel viisil see tuleb?
8 Ei ole inimene tuule valitseja, et ta tuult võiks peatada, ja kellelgi pole meelevalda surmapäeva üle; sõjast ei ole pääsu ja ülekohus ei päästa seda, kes ülekohut teeb.
9 Seda kõike ma nägin, kui ma tähele panin kõike tööd, mida tehakse päikese all: on aeg, mil inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha.
10 Siis ma nägin, kuidas õelad maeti maha, ja tuldi ning kõnniti pühast paigast välja; aga linnas unustati need, kes olid õigesti teinud. Seegi on tühi töö!
11 Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha.
12 Ehk küll patune teeb sada korda kurja ja pikendab oma päevi, tean ma siiski, et neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi, sellepärast et nad tema palet kardavad,
13 kuna õela käsi ei käi hästi ja tema ei pikenda oma varjusarnaseid päevi, sellepärast et ta Jumala palet ei karda.
14 Mõttetus on seegi, mis maa peal sünnib, et on õigeid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õelate tegusid, ja et on õelaid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õigete tegusid. Ma ütlen: Seegi on tühi töö!
15 Seepärast ma ülistan rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil, mis Jumal temale annab päikese all!
16 Kui ma pühendasin oma südame sellele, et õppida tarkust ja vaadata tegusid, mis maa peal tehakse päeval ja ööl ilma undki silmi saamata,
17 siis ma nägin kõigist Jumala tegudest, et inimene ei suuda mõista, mis sünnib päikese all; kuigi inimene näeb otsides vaeva, ei mõista ta ometi. Jah, isegi kui tark ütleks, et tema teab, ei suudaks ta siiski mõista.
Miks riisutakse Zimbabwe farmerilt tema elutöö mingi megalomaniaki kapriisi tõttu? Miks hävineb lootustandva muusiku karjäär vägivaldse õnnetusjuhtumi tõttu? Miks peab terve laps kaotama oma jäsemeid meningokokkliku infektsiooni tõttu? Ma ei saa üle nendest ja taolistest küsimustest seda kommentaari kirjutades - ja see kõik sisaldub ka Koguja kaebuses, et ei õelad ega ka õiged ei saa oma väärilist tasu (8:14).
Koguja vastab erinevate vaatenurkade alt. Irooniliselt, tundub et kõige rohkem kasu on mõttetuse kasutamisest õelate vastu. Ta palub meil eeldada, et isegi õelatele ei tundu nende enda edu loogilisem kui meile. Isegi neile endale tundub nende alatult saavutatud kasu põgusa ja lõplikult mitterahuldavana. Isegi vaid selles kitsas mõttes saab ka Koguja aru, et ""neil kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi" (8:12). Hoolimata oma küünilisusest peab Koguja siiski vahet tegema tarkusel ja rumalusel (7:29–8:1). Ta "väljendab oma usku universumi moraalsesse loomusesse" (D. Provan). Seda kinnitab ka salmi 8:9 ambivalentsus, kus heebreakeelses algtekstis jääb selgusetuks, kumb kannatab võimu väärkohtlemise all rohkem, kas kuritarvitaja või kuritarvitatu.
Uuesti jõuab Koguja tagasi elu nautimise kui Jumala kingituse juurde (8:15). Kuid isegi see vastus paneb teda - ja ka meid - kahtlema, kuna elus on nii palju asju, mis tunduvad, et ei saa olla moraalse Looja kingitus. Tõeline tarkus on sunnitud möönma, et on asju, millest inimkond ei suuda eales lõpuni aru saada (8:17). Meile jääb vaid usk ja kindlus Jumala lõplikkusse headusesse ning vihjed selle kohta, et elu tõusud ja mõõnad pole kõik, mis meie päevi "päikese all" mõttekaks teevad - vihjed, mida meile lõpuks kinnitab Kristus. Nii et miks siis juhtuvad headele inimestele halvad asjad? Me ei tea. Kuid me teame, et fakt, et nad juhtusid, pole veel kogu loo lõpp. 1
1- Ilm 21:3-5
Selle kommentaari autor: Tim Meadowcroft