Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Surm ja maksud

Kolmapäev, 24. Oktoober 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kg 9:1-10:11

Kg 9
1 Jah, seda kõike ma võtsin oma südamesse ja seda kõike ma selgitasin, et õiged ja targad ning nende teod on Jumala käes, nõndasamuti armastus ja vihkamine; inimesed ei tea midagi, neile võib kõike juhtuda.
2 Kõik on ühine kõigile: sama juhtub õigele ja õelale, heale ja kurjale, puhtale ja roojasele, ohverdajale ja sellele, kes ei ohverda; nagu heale, nõnda patusele, nagu vandeandjale, nõnda vandekartjale.
3 See on õnnetuseks kõigele, mis päikese all sünnib; kõigil on ju sama osa. Inimlaste süda on täis kurjust ja neil on nende eluajal südames meeletus, ja siis - surnute juurde!
4 Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust. Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi.
5 Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb.
6 Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib.
7 Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rahuliku südamega oma veini, sest Jumal on juba ammu su teod heaks kiitnud!
8 Su riided olgu alati valged ja ärgu puudugu õli su pea peal!
9 Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all - kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!
10 Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!
11 Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki.
12 Sest inimene ju ei tea oma aega nagu kaladki, keda püütakse kurja võrguga, või nagu paelaga püütavad linnud; nagu neid, nõnda püütakse inimlapsigi kurjal ajal, kui see äkitselt neid tabab.
13 Sedagi tarkust ma nägin päikese all, ja see oli minu meelest suur:
14 oli väike linn ja selles vähe mehi; suur kuningas tuli selle alla, piiras seda ja ehitas selle vastu suured piiramistornid.
15 Seal leidus vaene tark mees, kes oma tarkusega oleks võinud linna päästa; aga ükski inimene ei mõelnud sellele vaesele mehele.
16 Siis ma ütlesin: Tarkus on parem kui ramm, aga vaese tarkust põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda.
17 Tarkade sõnad, mida rahulikult kuuldakse, on paremad kui valitseja karjumine alpide seas.
18 Tarkus on parem kui sõjariistad, aga üksainus patune rikub palju head.

Kg 10
1 Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli, pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au.
2 Targa süda hoiab paremale ja albi süda pahemale.
3 Teed käieski puudub albil mõistus, ja igaühele ilmneb, et ta on alp.
4 Kui valitseja viha tõuseb sinu vastu, siis ära jäta maha oma kohta, sest kannatlikkus hoiab ära suuri patte.
5 Halb asi, mida ma nägin päikese all, on see, kui eksitus tuleb võimukandja poolt:
6 rumalus pannakse kõrgele kohale, suured ja rikkad aga istuvad madalal.
7 Ma olen näinud sulaseid hobuste seljas ja vürste käivat maas otsekui sulased.
8 Kes augu kaevab, langeb ise sinna sisse, ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu.
9 Kes kive kangutab, teeb enesele häda, kes puid lõhub, ohustab ennast.
10 Kui raud on nüri ja tera ei ihuta, siis tuleb jõudu pingutada; aga tulemuseks on tarkus tarvilik.
11 Kui madu salvab, enne kui on lausutud, siis pole lausujast mingit kasu.

"Olgu maailmale tunnustäheks, et kuigi meil kristlastena pole kõiki vastuseid, hoolime me siiski kõigist küsimustest" (dr. Billy Graham)

Surm ja maksud, nagu tihti öeldakse, on ainsad kindlad asjad elus. Me kõik kindlasti sureme mingil hetkel ja sama vääramatult peame me kõik taluma ühel või teisel momendil meist kõrgemate jõudude poolt ärakasutamist. Mõlema puhul reageerime me vastuoluliselt. Surma vääramatule saabumisele reageerime üritades järjekindlalt kinni hoida elu naudingutest, nii kaua kui õnnestub; maksude maksmisele reageerime kõõludes kusagil võimude halvaks panemise ja ise nende moodi tahtma olemise vahel. Koguja manab esile need vastuolud arendades ebakõla oma öeldu sisu ja vormi vahel. Vorm - õppetussõnad põhjus-tagajärje seostest - tuletab meelde traditsioonilist tarkust, et teatud käitumisviisidel on paratamatud tagajärjed. Sisu, aga seab kahtluse alla, kas see ka tõesti nii on (nt 9:11). Isegi head ja kasulikud asjad ja eesmärgid võivad lõpuks meile kahjuks osutuda (10:8-9).

Juba sai mainitud, kuidas surma vältimatus loob reaktsiooni elada elu täiel rinnal. Jeesuse ülestõusmise valgel aga, on see palju loogilisem, kui see tõenäolielt Kogujale võis tunduda, kuna meie oleme näinud, et elu täius võib alata juba siinpool surma ja jätkuda igavese eluna sealpool.

Nüüd keskendub Koguja võimu probleemile, mida Jaques Ellul on nimetanud üheks "suurimaks edevuseks". Koguja keerab konventsionaalse tarkuse pea peale märkides, et tõeliselt rumalad on need, kes on veendunud, et võim on kõige olulisem (10:6). Tõeliselt rikkad on need, kes mõistavad, et tarkus ongi ülim tasu, mitte rikkus omada sõpru kõrgetel kohtadel, kuna ka võim võib osutuda orjaikkeks iseeneses. Kahjuks ei too tarkus alati avalikku tunnustust (9:16) ja tunnustuse vajadus asub sügaval inimhinges, valmis tõelist tarkust troonilt tõukama.

Kas on hetki ka sinu elus, kus oled kutsutud käituma selle järgi, mis on õige, mitte arvestades kõige rohkem oma avaliku maine või kõige loogilisema asjade kuluga? Otsi jumalikku tarkust, et õigesti otsustada.

Selle kommentaari autor: Tim Meadowcroft