Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 18:1-18
Absalomi surm1Ja Taavet luges üle rahva, kes tema juures oli, ja pani neile pealikud tuhandete ja sadade üle.
2Siis läkitas Taavet rahva välja: kolmandiku Joabi juhatusel, kolmandiku Seruja poja Abisai, Joabi venna juhatusel ja kolmandiku gatlase Ittai juhatusel. Ja kuningas ütles rahvale: "Ka mina ise tulen koos teiega."
3Aga rahvas ütles: "Ära tule! Sest kui me peaksime põgenema, siis ei hoolita meist; ja isegi kui pooled meist saavad surma, ei hoolita meist; aga sina oled nagu kümme tuhat meiesugust. Seepärast on nüüd parem, kui sa linnast meile appi tuled."
4Siis ütles kuningas neile: "Ma teen, nagu teie meelest hea on." Ja kuningas jäi seisma värava kõrvale, kõik rahvas aga läks välja sadade ja tuhandete kaupa.
5Ja kuningas käskis Joabi, Abisaid ja Ittaid, öeldes: "Olge heatahtlikud nooruk Absalomi vastu!" Ja kõik rahvas kuulis, kuidas kuningas andis kõigile pealikuile käsu Absalomi pärast.
6Nõnda läks rahvas väljale Iisraeli vastu ja taplus toimus Efraimi metsas.
7Seal löödi Iisraeli rahvas maha Taaveti sulaste ees ja seal sündis sel päeval suur kaotus - kakskümmend tuhat meest.
8Taplus levis seal üle kogu maa-ala ja mets neelas sel päeval rohkem rahvast kui mõõk.
9Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas muula seljas, ja kui muul jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna muul läks tema alt edasi.
10Üks mees nägi seda ja teatas Joabile ning ütles: "Vaata, ma nägin Absalomi tamme küljes rippuvat!"
11Ja Joab ütles mehele, kes temale teatas: "Vaata, kui sa nägid seda, miks sa siis ei löönud teda seal maha? Siis oleks mu kohus olnud anda sulle kümme hõbeseeklit ja vöö."
12Aga mees vastas Joabile: "Isegi kui ma vaeksin enesele pihku tuhat hõbeseeklit, ei pistaks ma oma kätt kuningapoja külge, sest kuningas andis meie kuuldes käsu sinule, Abisaile ja Ittaile, öeldes: Pange, kes see iial oleks, nooruk Absalomi tähele!
13Või oleksin pidanud talitama petlikult? Aga ükski asi ei jää ju varjule kuninga eest ja sa ise oleksid siis seisnud eemal."
14Siis ütles Joab: "Mina ei saa nõnda su ees oodata." Ja ta võttis kätte kolm oda ning torkas need Absalomile südamesse, kui ta tamme küljes oli alles elus.
15Ja kümme noort meest, Joabi sõjariistade kandjad, astusid tema ümber ja lõid Absalomi ning surmasid tema.
16Siis puhus Joab sarve ja rahvas pöördus tagasi Iisraeli jälitamast, sest Joab peatas rahva.
17Ja nad võtsid Absalomi ning viskasid ta metsas ühte suurde kaevandisse ja kuhjasid tema peale väga suure kivihunniku. Ja kogu Iisrael põgenes, igaüks oma telki.
18Aga Absalom oli võtnud ja püstitanud enesele oma eluajal samba, mis on Kuningaorus, sest ta ütles: "Mul ei ole poega mu nime mälestuseks." Ta nimetas samba oma nimega ja seda hüütakse tänapäevani "Absalomi mälestusmärgiks".
Ühelt poolt tuli Taavetile Absalomilt ainult tüli. Absalom käitus nagu kontrolli alt väljunud minister või sõjapealik. Taoline minister oleks tulnud vallandada või pagnedada - nii nagu tehti Napoleoniga. Kõigepealt tappis Absalom ühe Taaveti poegadest - Amnoni, olles viimase vastu pikka ja sügavat viha pidanud ligi 2 aastat, sest too oli kuritarvitanud tema õde Taamarit. Seejärle Asbalom põgenes ning teda lepitati Taavetiga järgmise salakavala
vandenõu abil, mille autoriks sai Joab, Taaveti sõjaväe juht. Järgmiseks külvas Absalom Taaveti kuningriigis rahulolematust, püüdes eriti meele järele olla põhjapoolsetele suguharudele.
Viimaks hakkaski Absalom rahvale Taavetist enam meeldima - ja ta l läks korda minna ka Hebronisse - tolleaegsesse pealinna- ning koguda seal enesele armee.
Taavet kartis Absalomi edu sedavõrd, et põgenes Jeruusalemmast ära. Tema kartus oli ka täiesti põhjendatud, sest Absalomil oli ka seal oma toetajaskond ning nood kuulutasid ta kuningaks kohe saabumisel.
Ja ometi- vaatamata kogu õnnetusele ja hädale mida Absalom oli põhjustanud, armastas Taavet teda ikka veel kui oma poega.
Sõjalisest ja poliitililsest vaatepunktist oli Taaveti käitumine selgelt nõrk ja rumal. Ja isegi kui Joab näiliselt tegutses Taaveti huvides lastes Absalomi julmalt surmata - olid tal omad peidetud motiivid, mis nõudsid Absalomi teelt kõrvaldamist sobival hetkel. Absalom ei pälvinud Joabi viha mitte üksnes tema põldude süütamisega, vaid ilmselt oli Joabile ka vastumeelde see tähelepanu, mida Taavet talle pühendas ning see tegi ta Joabi kõrval ohtlikuks rivaaliks saamaks Taaveti õukonna esimeseks meheks.
Taavet oli sellest ohust teadlik nind tegi kõik mida ta suutis, et kaitsta Absalomi Joabi kavatsuste eest - ta avaldas kõikidele kehtiva “ Asbalomi kaitse dekreedi” - ometi ei pannud see Joabi meelt muutma.
Viimselt ei olnud Joab Taavetile mitte lojaalne ja toetav, vaid ta arvas et tema teab kõige paremini ning võttis Taaveti elu otsuste tegemise enese kätte, minnes mitte ainult
Selle kommentaari autor: Walter Moberly