Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 19:41-48
Jeesus nutab Jeruusalemma pärast41Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast:
42"Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.
43Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt
44ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega."Jeesus ajab kaubitsejad templist välja45Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,
46öeldes neile: "Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks."
47Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,
48ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.
Jeesust järgivad imetlevad rahvahulgad. Samas osutavad kirjatundjad ja variserid talle vastupanu igal järgmisel sammul tema teenimistöös ning viimaks jõuab see vastasseis paradoksaalsesse ning otsustavasse punkti. Paradoksaalsesse sellepärast, et see, kellel puudub olemasolevas süsteemis igasugune positsioon, on see, kes omab tegelikku meelevalda. Ülempreestrid omasid meelevalda lähtuvalt enda positsioonist; ning taoline meelevald kehtib vaid senikaua kui on olemas positsioon; isiklik meelevald aga lähtub inimesest enesest.
Meelevald on otsustav, ja meil kõigil on vaja keskenduda. Jeesus peab eristama selle milline on tol hetkel templi õuel õige toimimisviis, ning hiljem, kuidas vastata preestritele. Preestrid, kes on seotud poliitikaga ja lõksus omaenese kokkukeedetud supis teavad, mida nad tahavad teha, ja seda, et rahvale nende plaan ei meeldi.
Keskendumine on protsess, milles selitame taas oma meelevalla. Vaimulikele juhtidele ütles Jeesus: “kirjutatud on” (s 46). Oma tegevuses ning oma inimeseksolemises joondas Jeesus end tõega mis asus väljapool teda. Meid kujundavad erinevad sündmused ning tingimused, kuid otsustavaks saavad need vastandumised, milles meid muudetakse.
Preestrid oma avalikus vastandumises Jeesusele, taotlesid viimase häbistamist ning nurkaajamist. Sellest hoolimata ei ole Jeesus väljas väitluse võitmise peal; vaid teda suunab miski palju suurem. Preestrid soovivad Jeesust tappa, kuid tema suudab eristada ka selles olukorras õiget suunda oma elus.
Kontrastina, olid religioossed juhid kaotanud arusaamise elus tegelikult kehtivaist Jumala printsiipidest. Ning muutunud omaenese loodud süsteemideks, oma organisatsioonide produktideks. Jeesus neisse süsteemidesse ei sobinud (s 47,48) - religioossed juhid aga olid valmis tapma kõik mittesobijad. Näeme, kuidas preestrid koos oma süsteemiga olid muutunud iseenesele tõeks, millega teisi mõõdeti.
Selle kommentaari autor: Eduardo M Ramirez