Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jaksamise lõpp

Teisipäev, 9. Aprill 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiobi 6 :1-30

Iiob teeb etteheiteid oma sõpradele
1Siis vastas Iiob ja ütles:
2"Kui ometi mu meelehärm saaks vaetud ja mu õnnetus oleks pandud vaekaussidele.
3Tõesti, see oleks nüüd raskem kui mereliiv. Seepärast on mu sõnadki tormakad.
4Sest minus on Kõigevägevama nooled, mu vaim joob nende mürki. Jumala hirmutamised on rivistunud mu vastu.
5Kas metseesel kisendab noore rohu peal või ammub härg oma sulbi juures?
6Kas magedat süüakse ilma soolata või on siis maitset kassinaeri limal?
7Mu hing tõrgub neid puudutamast, need on mulle nagu rüvetatud roog.
8Oh, et ometi mu palve täide läheks ja Jumal annaks, mida soovin!
9Otsustaks ometi Jumal mind murda, sirutaks oma käe ja lõikaks katki mu elulõnga,
10siis oleks mul veel troostigi: ma hüppaksin rõõmu pärast isegi armutus valus, sest ma ei ole salanud Püha sõnu.
11Mis on mu jõud, et jaksaksin oodata, ja missugune peaks olema mu eesmärk, et suudaksin kindlaks jääda?
12Ons mu tugevus nagu kivide tugevus või ons mu ihu vaskne?
13Tõesti, mul enesel ei ole abi ja pääsemine on mu juurest peletatud.
14Kes põlgab sõbra sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest.
15Mu vennad on petlikud nagu jõgi, otsekui kuivaks valguvad jõesängid,
16mis jääst on muutunud tumedaks, kuhu lumi on pugenud peitu;
17veevaeseks jäädes need vaikivad, kuumuses kaovad oma asemelt.
18Karavanid põikavad teelt kõrvale, lähevad kõrbe ja hukkuvad.
19Teema karavanid heidavad pilke, Seeba teekäijad loodavad nende peale:
20oma lootuses nad jäävad häbisse, sinna jõudes nad pettuvad.
21Seesuguseiks olete nüüd saanud: te näete kohutavat asja ja kardate.
22Kas ma olen öelnud: "Andke mulle kingitusi!" või: "Makske oma varandusest minu eest,
23päästke mind vaenlase võimusest ja lunastage mind vägivallategijate käest!"?
24Õpetage mind, siis ma vaikin! Tehke mulle selgeks, milles olen eksinud!
25Otsekohesed sõnad ei olekski kibedad. Aga mis tähendus on teie noomimisel?
26On teil kavatsus mu sõnu laita? Kas meeltheitja kõne peaks olema nagu tuul?
27Te heidate liisku isegi vaeslapse pärast ja müüte maha oma sõbra.
28Aga nüüd vaadake mu peale! Ma tõesti ei valeta teile näkku!
29Jätke ometi järele, et ei sünniks ülekohut! Jah, jätke järele, sest veel on mul selles asjas õigus!
30Ons mu keelel ülekohut? Või ei taipa mu suulagi, mis on õnnetus?

“Oled õnnistatud kui su sisemaailm (süda ja meel) on õigeks tehtud. Siis oled võimeline nägema Jumalat ka välises maailmas. “ (Mt 5:8 The Message)

 

Oled sa olnud olukorras, mil kogesid, et sõbrad ei mõista sind või on sind alt vedanud? Või kui vajasid emotsionaalset tuge mõnelt lähedaselt, ning seda ei tulnud? Või kui tundus, et Jumal pole mitte üksnes eemaldunud, vaid ka aktiivselt sinu eesmärkidele vastu töötav?

Iiob koges kõiki neid isikliku meeleheite erinevaid külgi üheskoos, ning rohkemgi. Tema kindlana püsinud teadmine oma süütusest, pannakse proovile kasvavas hüljatuse tundes - seda näitab tema vastus Eliifasele, ning ilmselt ka ta kehakeel mis võinuks ikka veel vaikivatele Bildadile ja Soofarile öelda järgmist: “ Teil pole võimalik mõista seda meeleheidet, mis on mu ahastusepurske taga. Kõikvõimas Jumal ise on asunud rünnakule minu vastu, ning mu jõud hakkab lõppema. Oleks parem kui ta surmaks mu enne, kui ma lõplikult temast lahti ütlen. Ja teie mu sõbrad, olete kui kuivanud allikad. Te olete nii hullusti kohkunud sellest, mida silme ees näete, et teie heatahtlik toetus on sama hea kui olematu. Ma olen ju valmis teilt õppima, aga teie ei suuda võtta mind ja minu õnnetust tõsiselt!”

Iiob läbib erinevaid tundetasandeid - nii nagu sügavat traumat kogenud inimesed. Kõigepealt istub ta täielikus vaikuses koos oma sõpradega; sealt edasi tuleb ahastamise ning selle järel küsimuste tasand. Ja nüüd hakkab välja tulema viha - viha nii oma sõprade kui ka Jumala vastu. Viha pole tingimata halb asi, kui seda kohaselt ja mitte destruktiivselt väljendatakse. Ja Iiob ei ületa neid piire. Korduvalt viitab ta, et näeb oma ainsa parima võimalusena kohest surma. Ometi ei ilmne seejuures kordagi, et ta võtaks siin ise initsiatiivi, kuigi ta palub Jumalat, et too võtaks ta elu enne, kui ta jumalasalgajaks muutub.

Samamoodi on kindlad piirid Iiobi süüdistutel oma sõprade vastu. Rasked sõnad tulevad alles peale valulikku hetke, mil Iiob kutsub oma sõpru üles vaatama enese peale ( s 28) - st vaatama talle otsa -  sest siis nad näeksid, et ta ei valeta, et ta on tõesti süütu. Kahjuks, ei vasta sõbrad sellele üleskutsele.

 
Palveta, et Jumal aitaks sul anda tundlikku ning tarka nõu neile, kelle sisemine vastupanvõime on murdumas, ning kes tunnevad puudust tõeliselt hoolivast toetusest.

Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson