Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumal kes on valgus

Neljapäev, 11. Aprill 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiobi 22

Eliifas süüdistab Iiobit
1Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:
2"Kas Jumalal on inimesest kasu? Ei, aga mõistlik mees toob kasu iseenesele.
3Kas Kõigevägevamal on head sellest, et sa oled õiglane, või kasu, kui su eluviisid on laitmatud?
4Kas ta noomib sind su jumalakartuse pärast, ja läheb sellepärast sinuga kohtusse?
5Kas mitte su kurjus pole suur ja su süüteod otsatud?
6Sest sa võtsid oma vendadelt panti ilmaaegu ja riisusid alastiolijailt riided.
7Sa ei andnud väsinule juua ja keelasid näljasele leiba.
8Aga rusikamees - tema päralt oli maa ja ainult armualune võis seal elada.
9Sa saatsid lesknaised ära tühje käsi ja vaeslaste käsivarred murti.
10Seepärast on nüüd su ümber silmused ja äkiline hirm kohutab sind.
11Või on pimedus, sa ei näe enam, ja veetõus katab sind.
12Eks ole Jumal kõrgel taevas? Ja vaata ülemaid tähti - kui kõrgel need on!
13Seepärast sa mõtled: "Mis teab Jumal? Kas ta võib kohut mõista läbi suure pimeduse?
14Pilved on tal varjuks ees, ei ta siis näe, ta ju kõnnib taevavõlvil."
15Kas tahad hoida vana teed, mida on käinud pahad inimesed,
16need, keda enneaegselt haarati, kelle aluse uhtus vool,
17kes Jumalale ütlesid: "Tagane meist!" ja veel: "Mida võiks Kõigevägevam meile teha?"
18Ja ometi oli tema täitnud nende kojad õnnistusega ja õelate nõu oli minust kaugel.
19Õiglased nägid seda ja rõõmustasid, ja süütu irvitas nende üle:
20"Tõesti, meie vastased on hävitatud, ja mis neist järele jäi, selle sõi tuli."
21Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!
22Võta ometi tema suust õpetust ja pane tema sõnad oma südamesse!
23Kui sa pöördud tagasi Kõigevägevama juurde, sind ehitatakse üles; kui sa saadad ülekohtu oma telgist kaugele,
24viskad kulla põrmu peale ja Oofiri kulla ojakivide sekka,
25siis on Kõigevägevam sulle kullaks ja puhtaimaks hõbedaks,
26sest siis sa võid rõõmu tunda Kõigevägevamast ja tõsta oma palge Jumala poole.
27Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused.
28Kui sa midagi ette võtad, siis läheb see sul korda ja sinu teede peale paistab valgus.
29Kui kedagi alandatakse, ütleb ta: "Üles!" ja ta aitab neid, kes silmad maha löövad.
30Ta päästab selle, kes ei ole süütu, ja ta päästetakse su käte puhtuse pärast."

“Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust. “ (Ps 28:29)

 

Paljud Eliifase väidetest selles lõpukõnes võiksid tulla ka Vana Testamendi prohvetite suust, või kõlada headest evngelikaalsetest kantslitest. Tõsi, liiga ilmselt ja varmalt eeldab ta, et on otsene põhjuslik seos kannatuste ning patu vahel; samas aga võime “aamen” öelda Jumala suveräänsuse ning pühaduse rõhutamisele, meeleparanduse vajadusele, alistumisele ning sõnakuulelikkusele; nagu ka õnnistustele mis taolisest elust võrsuvad.

Siin ei ole probleemiks mitte niivõrd halb teoloogia, kuivõrd keskendumine ebaolulisele: Eliifas ei ole võimeline tõena võtma Iiobi süütust, ning tundub olevat enam šokeeritud Iiobi viitest, et Jumal võiks olla ignorantne, teadmatuses (s 13 - tegelikult ei ole tõendit, et Iiob üldse nii ütles).

On tõsi, et Jumal tasub meeleparandajale, Iiob aga ei saa meelt parandada, sest tal ei ole millestki meelt parandada! Eliifase arusaamise kohaselt sünnivad halvad asjad ainult halbadele inimestele, kuid Iiobi hädahüüd, ja ka meie oma, väidab - et see ei ole nii. Halvad asjad sünnivad ka heade inimestega. Ja väga paljude jaoks on see üks peamisi usu väljakutseid, muutes Iiobi raamatu seda enam meie tähelepanu vääriliseks. 

Nagu Eliifasel, on ka meil on kalduvus pakkuda “õigeid vastuseid”, mis tegelikult ei puuduta tõelist probleemi. Omaksvõetud teoloogia ütleb kuidas asjad peaksid olema, ning seetõttu on meile vastumeelt olla vastakuti elureaalsusega, kuhu see skeem kuidagi sobituda ei taha; ja siis, selle asemel, et ümber mõelda, hakkame pakkuma kulunud vastuseid. Ometi sünnib parim teoloogia just argielu reaalsuses, võitluses püüda mõista elu Pühakirja valguses. See on protsess, mida saab läbida vaid alandlikult, avatult ning ausalt. Kui vastuseid ei ole, võib alandlikkus nõuda, et me neid ka ei pakuks -ja ausus, et tunnistaksime oma teadmatust. 

30.salmis näeme hämmastavat irooniat-Eliifas pääseb viimselt vaid läbi Iiobi palve. Jumal on erakordne tagasitegemises!

 
Millised elusündmused on sinu jaoks need, kus näed vaeva toimunu mõtestamisega? Palu, et Jumal aitaks sul Pühakirja valguses asju teisiti nägema hakata.

Selle kommentaari autor: John Grayston