Iiob vastab Bildadile üsna sarkastiliselt. Iseennast haletsemata ja uut julgust osutades paljastab ta Bildadi “abi” tõhutuse, nõrkuse ning rumaluse. Muutes küsitavaks Bildadi inspiratsiooni allika, küsib ta: millises vaimus see mees õieti kõneleb, kelle teenistuses ta on?

Bildad on eriliselt rõhutanud Jumala võimsust, et sundida selle läbi Iiobit tunnistama oma pattu. Iiobki toob esile Jumala võimsuse ning loomise ime - aga imeltuse ja aukartusega nagu ka praegune teadus imetleb ning uurib Jumala kätetööd. Selles pole midagi ebatavalist - loomisjutustused korduvad Piiblis kuni Ilmutusraamatuni välja. Iiob kõneleb siin prohvetlikult, hoopis teisel toonil kui tema sõber, öeldes, et Jumal on see, kes pühib taeva puhtaks - eemaldades sealt saatana (Ilm 12:9).

12.salmis öeldakse, et Jumal on taltsutanud mere ning purustanud selle kurja võimu sümboli, Rahabi. Siin peitub sügav sisu. 

Võime aimata selle taga Iisraeli rahva kogemust Punasest merest läbitulekul.  Nende kogemuses oli meri ohtlik, selles valitsesid kurjad jõud. Ka evangeeliumites võib märgata järgnevust, kus tormi vaigistamise loo järel tuleb jutustus sellest, kuidas Jeesus ajab välja kurjad vaimud ning need upuvad järve (Mt 8:23-31). Evangelist Markus ütleb sama lugu kirjeldades, et Jeesus sõitles tuult ja laineid - kasutades sama sõna “sõitlema”, mida kasutati ka kurjade vaimude puhul. Ja siis on meil lugu Jeesusest, kes kõndis vee peal - ka Iiob ütleb siin, et Jumal kõnnib “mere lainete peal” (Ii 9:8 “tema üksinda laotab taevaid ja kõnnib mere lainete peal; “)

Nii näeme, et Jeesuse väelistes tegudes saavad kõik need ettekuulutused (ja ka Iiobi sõnad) reaalsuseks. Jeesus on Jumal, kes võidab ära kurja.