Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumalat kontrollida püüdes

Teisipäev, 23. Aprill 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ii 31: 24-40

Iiob kinnitab oma süütust
24Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: "Ma usaldan sind!"?
25Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?
26Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,
27kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,
28siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.
29Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?
30Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.
31Eks ole inimesed mu telgis öelnud: "Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?"
32Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.
33Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,
34sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?
35Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!
36Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.
37Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.
38Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,
39et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,
40siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu." Iiobi sõnad on lõppenud.

“Issand anna mulle andeks, et ikka ja jälle püüan Sind vähendada enese mõõtu...”

 

Iiobi raamatu autor näitab siin Iiobi sõnade läbi, kui võimatu on inimesel lahendada oma eksistentsi probleemi ilma Jumala armu ilmumiseta. Isegi käsuseadusel põhinev õigsus, mille esindaja Iiob on, ei anna inimesele rahu ega hingamist. Pigem kasvatab taoline õigus enesega rahulolu, süüdistavat meelsust ning illusiooni nagu toimikski Jumal inimese otsustuste kohaselt.

Kogu jutust ja prohvetliku Vaimu puudutusest hoolimata on Iiob ikkagi veel enesesüüdistuse meelevallas. Ta nõuab, et Jumal toimiks samal tasandil kui liiguvad tema mõtted ning teod. Näeme seda tema arutlusest, millise karistuse ta aktsepeteeriks, kui oleks teinud pattu ning kui Jumal toimiks (tema arvates) õiglaselt. Oma isiklikku õigsust rõhutades lisab ta, et on valmis kannatama õigustatud karistust, kui ta kunagi on rõõmustanud oma vihamehe õnnetusest või soovinud tollele surma. 

Iiob üritab siin Jumalat kontrollida, määrates igale patule vastava karistusmäära. Ja nii, ise seda märkamata ning puudulikus enesetajus, suurendab ta iseennast ning vähendab Jumalat selleks et saada otsustusõigus. Mõneti on see ka praeguse sugupõlve unelm, mille tõttu on paljudel raske nõustuda Jumala päästeviisi ning -plaaniga. 

Sündmuste arengu senise käigu põhjal võiks öelda, et Iiob on tublisti kasvanud ehtsa süütuse suunas, kuid takerdub veel trotsi, viha ja oma arvamuse taha.

On üsna huvitav jälgida, kuidas Iiob ja Jumal sellest ummikust välja tulevad. Sest nüüdseks on Iiobi kõned lõppenud.

 
“.... et iga suu suletaks ja kogu maailm oleks Jumala ees süüalune” (Rm 3:19)

Selle kommentaari autor: Irma Obele-Luoma