Esmaspäev, 3. Juuni 2013
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiob 32:1-22
Eliihu noomib Iiobi sõpru1Kui need kolm meest loobusid Iiobile vastamast, sellepärast et ta oma silmis õige oli,
2siis süttis põlema buuslase Eliihu, Baarakeli poja viha; ta oli Raami suguvõsast. Ja ta viha süttis põlema Iiobi vastu, sellepärast et too pidas ennast Jumalast õigemaks.
3Ta viha süttis põlema ka tema kolme sõbra vastu, sellepärast et need ei olnud leidnud vastust, millega nad oleksid saanud Iiobi süüdi mõista.
4Eliihu oli oodanud, kuni nad Iiobiga rääkisid, sest nad olid temast vanemad.
5Aga kui Eliihu nägi, et nende kolme mehe suus ei olnud vastust, siis ta viha süttis põlema.
6Ja buuslane Eliihu, Baarakeli poeg, rääkis ning ütles:
"Mina olen ealt noorim, aga teie olete elatanud, sellepärast ma olin tagasihoidlik ja kartsin teile kuulutada oma arvamust.
7Ma mõtlesin: Kõnelgu päevad ja aastate rohkus õpetagu tarkust.
8Tõesti, inimeste sees olev vaim, Kõigevägevama hingeõhk annab neile arukuse.
9Ei ole eakad mitte alati targemad ega mõista üksnes vanad, mis on õige.
10Seepärast ma ütlen: Kuule mind, minagi tahan kuulutada oma arvamust.
11Vaata, ma ootasin, mis teil on öelda, ma kuulatasin teie tarkust, siis kui te otsisite sõnu.
12Ma panin siis teid tähele, ja vaata, ükski teist ei kutsunud Iiobit korrale, ükski ei vastanud tema sõnadele.
13Ärge seepärast mõtelge: "Meie oleme leidnud tarkuse." Jumal ajab ta minema, mitte inimene.
14Minu vastu ei ole ta oma sõnu seadnud ja teie sõnadega ei taha ma temale vastata.
15Nad on ehmunud, nad ei vasta enam, neil on sõnad lõppenud.
16Kas pean ootama, sellepärast et nad ei räägi, et nad seisavad siin ega vasta enam?
17Ma tahan anda vastuseks omaltki poolt osa, ma tahan kuulutada ka oma arvamust.
18Sest ma olen täis sõnu, vaim mu sees sunnib mind.
19Vaata, mu sees on nagu vein, millel puudub väljapääs: otsekui uus nahkastja on see lõhkemas.
20Ma pean rääkima, et saada enesele õhku, pean avama huuled ja vastama.
"Noortele inimestele võib nende tormakuse andestada" (W.H. Auden, Collected Poems, eessõna). Too kõik oma negatiivsed tunded liiga enesekindlate inimeste suhtes Jumala ette.
Salmid 1-5 viivad meid kurssi toimunuga. Iiobi ja tema kolme sõbra argumendid on otsa lõppenud. Nende pikk vestlus on läbi ja mitte keegi pole raasugi targem. Aga nüüd tuleb sisse uus rääkija. Eliihu on erinev. See noormees on ilmselt pärit heast perekonnast, kuid see, mis eristab teda eelkõnelejate kirglikest nõudmistest, on et ta ei anna Iiobi kannatuste probleemile lõplikku vastust. Uus hääl võib olla teretulnud, kuid mis on Eliihu suhtumise aluseks? Kas Eliihu on prototüüp hr Valiant-for-Truth-le (Bunyan "Palveränduri teekond") või lihtsalt tormakas noor tõusik? Tema vihal on vähemalt ratsionaalne ja moraalne alus. Ta on vihane Iiobiga, kes esitab väljakutse Jumala õiglusele. Ta on vihane Iiobi sõpradele, sest neil ei õnnestunud Iiobit ümber lükata ja see pani Jumala proovile. Kas Eliihu otsustavus võtta sõna ja Jumala au kaitsta sõidab üle Iiobi murest?
Kui Eliihu astub esile, varjab ta oma viha pehmema, väärikama motiivi taha. Vaatamata oma noorusele - või just sellepärast - väidab ta omavat juurdepääsu jumaliku inspiratsiooni täielikule autoriteedile. Talle on antud mõista Jumala eesmärke, ja see arusaam on tema arvates parem Iiobi või tema sõprade omast (s 6-10). Ta on nördinud, et Iiobi sõbrad andsid nii keirgesti alla. Ta väidab, et igas tegelikus kannatuses peaks kõigeväelisel Jumalal olema viimane sõna ja kui vaja, siis Eliihu aitab seda kuulda (s 11-16)! Ta tahaks anda vastuseid, mis Jumalat õigustaksid, kuid lubab, et tema kiireloomulisus ja kirglikkus on tasakaalus õigluse ja erapooletusega (s 11-16). Pakkudes sellist objektiivset lahendust kannatuse probleemile, tõotab Eliihu palju, nagu mõned Jumala sulased ka täna.
Kuidas suhtuda Eliihu vihasse? Kas see on vales kohas? Kuidas asjakohane on Jumalat nii vihaselt kaitsta?
Selle kommentaari autor: Jenny Peterson