Kas psalmide autor on X põlvkonna esindaja? Vaevalt! Kuid ta küsib sageli küsimusi, mis on ka tänapäeva noortel. Tom Beaudoin võtab X põlvkonna küsimuse kokku: "Kas oled minu jaoks olemas? (Tom Beaudion, Virtual Faith: The Irreverental Quest of Generation X, 1998) Kas pole see sama, mida Taavetki Jumalalt salmides 1 ja 2 küsib? 

Neljakordne "Kui kaua?" (s 1, 2) väljendab piina, see pole soov saada vastust. Laulikul olid suured probleemid - teistega, iseendaga ja Jumalaga. Tema vaenlased olid kahjurõõmsad, tema mõtted olid vastuolulised, ja - mis kõige hullem - Jumal oli eemal! Kuid Taavet keeldub siiski loobumast Jumalast, kes nii ilmselt on ta hätta jätnud. Kuigi kahtlustega rappa läinud, hoiab ta ikka kinni Jumalast! Ta anub, et Issand pööraks ringi ("Vaata mind"), et ta vastaks tema SOS-appihüüdele ("ja vasta"), tooks tagasi sära tema silmades ("Anna mu silmadesse valgus"). 

Taavet oli sügavalt häiritud oma olukorra ebaselgusest. Kuidas ta ülistaks Teda, kes ainsana peaks olema ülistatud (Ps 18:46; 21:13; 46:11; 57:5,10), kui ta vaenlased on ta ümber piiranud (s 2)? Ka meie oleme silmitsi samasuguse ebaselgusega. Kui Jumal on suveräänne, miks lubab ta Lääne kirikut, valitud tööriista, taanduda kohtudes vaimse sõjapidamisega, mis neelab alla maailma? (Ef 6:12) See psalm aitab meil vastata, suunates meid protesteerima (s 1-3), ja palvetama (s 3,4) lootuses liikuda edasi salmide 5 ja 6 rõõmsasse usaldusse. Mõnikord saame ainult palvetada neid kahte viimast salmi, oodates meile antavaid päästerõngaid. Teinekord väljendab see meie kiitust, kui saame välja oma meeltesegadusest selgusesse. Kaebust ja kiitust eraldab tihti vaid hetk. Kuid on ka aegu, mil me kõigume piina ja imetluse vahel ja võime ainult palvetada: "Issand, ma usun, aita mu uskmatust! 'Mk 9:24