Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 36:16-38
Õnnistus Iisraeli mägedele16Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
17"Inimesepoeg! Kui Iisraeli sugu elas oma maal, siis nad rüvetasid selle oma eluviisi ja tegudega; nagu roojane kuuveri oli nende eluviis mu palge ees.
18Siis valasin ma oma tulise viha nende peale vere pärast, mida nad maal olid valanud, ja nende ebajumalate pärast, kellega nad seda olid rüvetanud.
19Ma pillutasin nad paganate sekka ja neid puistati mööda maid; nende eluviisi ja nende tegude järgi ma mõistan kohut nende üle.
20Ja kui nad tulid paganate juurde, kuhu nad ka iganes tulid, siis nad teotasid mu püha nime, nõnda et nende kohta öeldi: "See on Issanda rahvas, aga nad on pidanud ära tulema oma maalt."
21Kuid mul on neist kahju oma püha nime pärast, mida Iisraeli sugu teotab paganate seas, kuhu nad on tulnud.
22Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma ei tee seda teie pärast, Iisraeli sugu, vaid oma püha nime pärast, mida te olete teotanud paganate seas, kuhu te olete tulnud.
23Ma pühitsen oma suurt nime, mida paganate seas on teotatud, mida teie nende keskel olete teotanud. Ja paganad saavad tunda, et mina olen Issand, ütleb Issand Jumal, kui ma nende silme ees osutan oma pühadust teie juures.
24Ma võtan teid ära paganate seast ja kogun teid kõigist maadest ning toon teid teie oma maale.
25Ja ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist ma puhastan teid.
26Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame.
27Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid.
28Ja te saate elada maal, mille ma olen andnud teie vanemaile; teie olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal.
29Ma vabastan teid kõigist teie rüvedusist. Ja ma lasen viljal võrsuda ja teen selle rohkeks ega lase teid nälga jääda.
30Ma teen rohkeks puuvilja ja põllusaagi, et teil nälja pärast ei oleks vaja kannatada teotust paganate seas.
31Siis te mõtlete oma halbadele eluviisidele ja tegudele, mis ei olnud head; ja te põlastate iseendid oma süütegude ja jäleduste pärast.
32Ma ei tee seda teie pärast, ütleb Issand Jumal, see olgu teile teada! Häbenege ja tundke piinlikkust oma eluviiside pärast, Iisraeli sugu!
33Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval, kui ma teid puhastan kõigist teie süütegudest, asustan ma linnad uuesti ja varemed ehitatakse üles.
34Maa, mis oli laastatud, haritakse, et see ei jääks laastatuks iga möödakäija silma ees.
35Siis öeldakse: "Laastatud maast on saanud otsekui Eedeni aed. Ja varemeis olnud, purustatud ja mahakistud linnad on kindlustatud ja asustatud."
On lihtne arvata, et Jumal on “meile võlgu”, eriti siis kui elu on olnud raske - sest kas Jumal ei peaks siis elu meie jaoks kergemaks muutma? Kõikidele taolistele arvamustele vastab Hesekieli sõnum väljakutsega.
Mõnigi Vana Testamendi uuendamise tõotus on asetatud raami, mis ei keskendu hoopiski mitte meie vajadustele, vaid hoopis Jumala aule.
Hesekiel kordab taas sõnumit Jumala kohtumõistmisest Iisraeli patu üle - rõhutades eriti inimeste suhtumist Jumalasse - mis väljendus selles, et Jumala nimi oli rüvetatud (s 20, 21). Ja seepärast on esile toodud ka tulevase päästmise põhjus (s 22; 23); “mitte teie pärast” (kindlasti ka seepärast, et puudub igasugune märge Iisraeli ehtsa tagasipöördumise kohta Jumala juurde), vaid “minu püha nime pärast”. See, et Jumal Iisraeli taastab tuleb rahvale kindlasti kasuks, ometi ei ole see taastamise peapõhjus -milleks on uus, veel laiemalt leviv Jumala pühaduse tunnustamine. Alles taolisel taustal võime mõista seda päästet, kui Jumalapoolset, tõelise teenimatu soosingu osutamist.
Hämmastav on see, et pole mainitud, et Iisrael üldse midagi tegi. Kogu rõhuasetus on sellel, mida Jumal tegema hakkab - puhastama, võimeliseks tegema, jõustama ning õnnistusi välja valama ( s 24-30). Kui rahvas hakkabki meelt parandama, siis sellepärast, et nende südamed saavad puudutatud arusaamisest, kui vähe nad üldse väärivad seda mida Jumal neile teeb (s 31,32). Kui suurel määral erineb see meie tavalisest enesekesksest perspektiivist!
Peale veel üht hõõguvat pilti Iisraeli taastamisest Jumala poolt nende maal (s 33-36), lõpeb see peatükk hämmastava noodiga (s 37,38). Siiani on rõhk olnud ühepoolsel jumalikul initsitatiivil. Ometi ütleb Issand nüüd, et ka tulevikus kaldub ta Iisraeli palveid kuulma. Mingil viisil on omavahel seotud Jumalapoolne initstiatiiv ning tema rahva palved, eriti ehk Hesekieli palved (koos mõne teise ustavaga), kes seisis Jumala ees ning palvetas ustavalt siis, kui teised ei jaksanud enam hoolida.
Selle kommentaari autor: Walter Moberly