Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 9:1-9
Jeesus annab apostlitele ülesandeid1Kutsunud kokku need kaksteist, andis Jeesus neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja meelevalla haigusi ravida
2ning läkitas nad kuulutama Jumala riiki ja parandama haigeid.
3Ja ta ütles neile: "Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki!
4Ja kuhu majja te iganes sisse astute, sinna jääge, ja sealt minge teele!
5Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!"
6Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid evangeeliumi ja tegid haigeid terveks kõikjal.Heroodese hämmeldus7Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõigest toimunust ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: "Johannes on üles äratatud surnuist,"
8mõned: "Eelija on ilmunud," teised aga: "Keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud."
9Aga Heroodes ütles: "Johannese pea lasksin ma maha raiuda. Kes on aga see, kellest ma niisuguseid asju kuulen?" Ja ta püüdis Jeesust näha saada.
Eelmises peatükis kuulutas Jeesus head sõnumit taevariigist; see peatükk algab 12 jüngri väljaläkitamisega, kes peavad tegema sama. Jeesuse õpetamismeetod oli tüüpiline tolle ajastu kohta: õpilased kogunesid ümber õpetaja või rabi, omandades oskusi diskuteerides, kuulates, vaadeldes ning ise praktiseerides. Jeesuse teenimistöös tingis taevariigi ligiolek nii kuulutamist kui demonstreerimist; ja sama pidi väljenduma ka tema jüngrite tomimises.
Demonstratsioon sisaldas väelisi tegusid, tagasihoidlikku, usule rajatud eluviisi ja Jumalast sõltumist kõiges.
Vastutus kuulutada head sõnumit taevariigist on tänini koguduse ülesanne (Mt 28:18-20), aga mil määral siinkirjeldatud mudel kuulub koguduse tänapäevasesse praktikasse, on üsna ebaselge. Mõned Jeesuse instruktsioonidest tunduvad olevad spetsiifilised - nelipühijärgne kristlik kogukond toimib väga erinevail viisidel, milledest mõned sarnanevad, teised aga erinevad tugevalt sellest mudelist. Ometi on siin ka põhimõtted, mis ulatuvad üle aja ja olukordade. Jüngritele antakse vägi (seesama, millega Jeesus tervendas veritõbise naise) ja meelevald (seesama, mille põhjal väepealik tunustas Jeesust). Need mõlemad on olnud ja peaksid olema koguduse teenimistöö olemuslikult osad (Ap 4:33; Rm 15:19, Mt 28:18-20; 2Kr 10:8).
Koguduse osaks on kuulutada ja demonstreerida, et Jumal valitseb jätkuvalt - ka aegadel peale Ülestõusmise- ning Nelipühipäeva. Viis, kuidas keegi seda praktiliselt väljendab, võib olla erinev, ning meil kõigil tuleb jätkuvalt elada vastuolus, et vägi tuleb sageli ilmsiks just nõtruses - sest sõnadest, kui kaalukad need ka poleks, üksi lihtsalt ei piisa. Seda tööd ei ole võimalik jätkata muidu kui täielikult Jumalast sõltudes (2Kr 12:9,10).
Meie kutsumiseks on kuulutada läbi sõnade ja tegude, et Jumala valitsemine Kristuses on alanud, ning kutsuda inimesi astuma lepingusse Temaga. Meie, nagu ka nende esimeste “misjonäride” jaoks, on see kutse äärmiselt pakiline- aega ei tohi raisata. Nii tuleb meil rännata “kergelt”, osutades mida tegelikult tähendab olla palverändurid taevases dimensioonis ning kuulutada viisil, mis innustab inimesi vastama.
Selle kommentaari autor: John Grayston