Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Paljusus või sulam?

Reede, 11. Oktoober 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 44:1 - 14

Uue templi kord
1Siis ta viis mu tagasi pühamu välimise värava juurde, mis oli ida pool; see oli aga suletud.
2Ja Issand ütles mulle: "See värav peab olema suletud, seda ei tohi avada ja ükski ei tohi sellest sisse minna, sest Issand, Iisraeli Jumal, on sellest sisse läinud! Seepärast peab see olema suletud!
3Ainult vürst võib kui vürst seal istuda ja Issanda ees leiba süüa; ta mingu sisse läbi värava eeskoja ja tulgu selle kaudu välja!"
4Siis ta viis mu põhjavärava kaudu templi ette; ja ma vaatasin, ja ennäe, Issanda auhiilgus täitis templi. Ja ma heitsin silmili maha.
5Ja Issand ütles mulle: "Inimesepoeg, pane tähele ja vaata oma silmaga ja kuule oma kõrvaga kõike, mida ma sulle räägin kõigist Issanda templi määrustest ja kõigist selle seadustest, ja pane tähele, kes võivad templisse minna, kes peavad pühamust välja jääma!
6Ja ütle neile vastupanijaile, Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Küllalt olgu teile kõigist teie jäledustest, Iisraeli sugu!
7Te tõite võõraid, ümberlõikamatuid südamelt ja ümberlõikamatuid ihult, viibima mu pühamus, teotama mu templit, kui te ohverdasite mu leiba, rasva ja verd; nõnda on murtud mu leping lisaks kõigile teie jäledustele.
8Sest teie ise ei ole toimetanud mu püha teenistust, vaid olete neid pannud toimetama mu teenistust minu pühamus.
9Teile ütleb Issand Jumal nõnda: Mitte ükski võõras, ümberlõikamata südamelt ja ümberlõikamata ihult, ei tohi tulla mu pühamusse kõigist neist võõraist, kes on Iisraeli laste seas.
10Need leviidid aga, kes läksid minust eemale, kui Iisrael ära eksis, kui nad eksisid minu juurest oma ebajumalate järele, peavad kandma oma süüd:
11nemad pidagu mu pühamus templiväravate valveteenistust ja toimetagu templitöid; nad tapku rahvale põletus- ja tapaohvreid ja nad seisku nende teenistuses!
12Sellepärast et nad teenisid neid nende ebajumalate ees ja olid Iisraeli soole komistuskiviks süüteosse, siis olen ma oma käe nende vastu üles tõstnud vandudes, ütleb Issand Jumal, et nad peavad kandma oma süüd.
13Nad ei tohi ligineda minule, et mind preestritena teenida, ja nad ei tohi ligineda ühelegi mu pühale asjale ja asjadele, mis on väga pühad, vaid nad peavad kandma oma häbi ja jäledusi, mida nad on teinud.
14Ja ma panen nad tegema templitöid kogu selle teenistuse tarvis ja kõigeks, mida seal tehakse.

“Kiida mu hing Issandat!” (Ps 103:1)

 

Veelkord saab Hesekiel nägemuse sellest kuidas Jumala auhiilgus täidab templi (s 4), ning veelkord langeb ta Jumala ette silmili maha (vt ka 43:3; 1:28; 3:23; 9:8; 11:13). Veelkord, tutvustab nägemus detailselt edasi templiteenistuse protseduure. Mis on selle mõte? Jumalat tuleb ülistada ja kummardada Tema loomusele kohaselt. Ja siin on veel üks põhjus, miks Hesekielil on ka tänapäeval meile palju öelda!

Lugedes seda kirjeldust on kasulik mõelda, millised võiksid olla leviitidele (s 10-14) ja preestritele (s 15-31) vastavad rollid meie kontekstis, ning kuidas tuleks meil rakendada nendega seonduvaid vaimseid seadupärasusi. Tõeline väljakutse seisneb aga vürstile (s 3) ja võõrastele (s 5-9) viitavate salmide relevantsuse mõistmisel. Vürst on oma valitsemisala pea (mitte monarhi poeg). Tegemist ei ole kristliku poliitiku rolliga, ning vastupidiselt kaasaegsele islamistlikule mõttevoolule, kirjeldab Hesekieli teokraatia poliitilise ja religioosse võimu lahusust ( 2Kn 11:4,19). Teisalt viitab vürsti vähene roll templis (s 3) sellele, et riigipeadel tuleb tunnustada Jumalat - ja just see on praegu Euroopa riikide konstitutsioonist välja visatud. 

Tekstis nimetatud võõrad võisid olla Kaaria (Väike Aasia) palgasõdurid, või nt paleevalvurid, kelle kohustuste hulka kuulus ka templivalve. Tähelepanuväärne on, et neid ei arvata kõlbulikuks mitte nende rassi, vaid religiooni tõttu (s 9). Muidu võisid võõrad saada osa 12 suguharule antud maast (47: 22-23), ja nii ei ole kuidagi tegu rassismiga. Need võõrad valvurid ei olnud aga end sidnud Issandaga ning seetõttu ei tohtinud osaleda jumalateenistusel. Kas võiksime siit leida mingi juhtnööri näiteks uskudevahelise teenistuste suhtes? Kas Hesekiel aitab meil leida seisukohta potentsiaalse ohu suhtes “poliitiliselt korrektsete” valitsuste suunalt, kes jätkuvalt lähenevad evangeliumikuulutamise kriminaliseerimisele teiste uskude hulgas? Meil on vaja leida tee kuidas tõeliselt respekteerida religioosset mitmekesisust ning samal ajal vastu seista uskude ühtesulatamisele.

 
“Mine välja ja kuuluta! Oo Jumala kogudus, ärka! / Vii Jumala päästekuulutus kõikidele rahvastele: / kuuluta Jeesust Kristust, kui Päästjat, Issandat ja Kuningat, / et kogu maailm tooks talle väärilist austust.” (James E Seddon, 1915–83)

Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald