Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 45:1-17
Maa jaotamine ja õigete mõõtude nõue1Ja kui te liisu läbi jaotate maa pärisosadeks, siis andke Issandale and, püha osa maast, kakskümmend viis tuhat pikuti ja kakskümmend tuhat laiuti; see olgu püha kogu oma ulatuses ümberringi!
2Sellest olgu pühamule viissada korda viissada, ümberringi nelinurk, ja selle ümber viiskümmend küünart vaba maad!
3Ja sellest mõõdetust mõõda pikuti kakskümmend viis tuhat ja laiuti kümme tuhat, ja seal olgu pühamu, väga püha!
4See on püha osa maast, see kuulugu preestritele, kes pühamus teenistust toimetavad, kes tohivad ligineda Issandale, et teda teenida; see olgu kodade paigaks neile ja pühaks maaks pühamu tarvis!
5Kakskümmend viis tuhat pikuti ja kümme tuhat laiuti saagu koos elamislinnadega omandiks leviitidele, kes templis teenistust toimetavad!
6Linnale antagu püha anni kõrvalt omandiks viis tuhat laiuti ja kakskümmend viis tuhat pikuti: see olgu kogu Iisraeli soo päralt!
7Ja vürstile: kummaltki poolt püha andi ja linna omandit, piki püha andi ja piki linna omandit, lääne poolt lääne poole ja ida poolt ida poole, ja vastavalt ühe pärisosa pikkusele maa läänepiirist idapiirini.
8See olgu tema omand Iisraelis; ja mu vürstid ei tohi enam rõhuda mu rahvast, vaid peavad jätma maa Iisraeli soole nende suguharude kaupa.
9Nõnda ütleb Issand Jumal: Küllalt teile sellest, Iisraeli vürstid! Heitke ära vägivald ja surve, tehke õigust ja õiglust! Lõpetage oma võõrandamised mu rahvalt, ütleb Issand Jumal!
10Olgu teil õiged vaekausid ja õige eefa-mõõt ja õige bati-mõõt!
11Eefa- ja bati-mõõt olgu teil ühesugused: bat on kümnes osa hoomerist ja eefa on kümnes osa hoomerist; hoomeri järgi olgu nende maht!
12Ja seekel olgu kakskümmend geerat; miina olgu teil kakskümmend seeklit, kakskümmend viis seeklit, viisteist seeklit!Ohvrid ja pühad uues templis13See on tõstelõiv, mida te peate andma: kuuendik eefat nisuhoomerist ja kuuendik eefat odrahoomerist;
14õlimääraks on õlibati järgi: kümnendik batti koorist - kümnest batist ehk hoomerist, sest hoomer on kümme batti;
15ja karjast: üks lammas iga kahesaja pealt Iisraeli karjadest roa-, põletus- ja tänuohvriks, et teha lepitust nende eest, ütleb Issand Jumal.
16Kogu maa rahvas peab andma seda tõstelõivu Iisraeli vürstile.
17Aga vürsti kohus on ohverdada põletusohvreid, roaohvreid ja joogiohvreid pühadel, noorkuupäevil ja hingamispäevil, kõigil Iisraeli soo seatud pühadel; tema valmistagu patuohver, roaohver, põletusohver ja tänuohver lepituse tegemiseks Iisraeli soo eest.
Tänane tekst viib meid teoloogilise arhitektuuri juurest teoloogilise geograafia juurde. Antud nägemus viitab maa jaotamisele uues ühiskonnas. Meie aja maastiku ja linnaplaneerijad osutavad õigusega rohealade vajadusele linnade ümber ja sees. Hesekieli nägemuses aga on prioriteetne “püha ala” - 12,5 km väljak (s 1,6) - uue rahva asupaiga südamikus, kus asuvad nii tempel, kui ka püha linn. See püha ala - mis on kui täiuslik ring keset Jumala maa-ala ja tema rahva asupaika - ja selle ilu, omavad vaimulikus mõttes tugevat sümboolset tähendust.
Hesekieli püha ühiskonna struktuuris on õiglus olulisim. Vürstile on antud spetsiifiline keeld kellegi omandi sundvõõrandamise suhtes (s 8 vrd 46:18) ning võime siin tajuda kaja alustõest, mida väljendab Js 9:6 “Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti.” Siin on see pikalt silme ees hoitud ideaal realiseeritud kujul (2Sm 8:15; Ps 72:1-2; Jr 22:3; Hs 22:6-7; 1Kn 21:1-16; Jr 22:1-5). Samas - kui tuleb garanteerida tsiviilõigused, siis peab sama toimuma ka äris. Vürsti esimene kohustus on kehtestada õiged kaalud ning mõõdud (s 10-12), sest pettusega kauplemine oli Juudas üldelvinud (Mi 6:10-12).
Kui uus Iisraeli pidi näitlikustama sotsiaalset õiglust, pidi see täpselt samamoodi demonstreerima ka elavat usku. Nii oli vürsti teiseks suurimaks ülesandeks tagada templiteenistuseks vajaliku õli, vilja ning ohvriloomade varu (s 13-17). Templiteenistuses olevate preestrite ülesanne oli nende ohvrite toomise kaudu toimetada lepitust Iisraeli pattude eest ning hoida toimivana nende suhe Jumalaga. Kas meie aja kogudused seda Hesekieli poolt nähtud ühiskonnamudelit? Kas õigluse ja rahu külvamine ning säilitamine on koguduste peatähelepanu all? Kas jumalateenistuste formaat võimaldab ruumi ning aega selleks, et inimesed saaksid uuendada oma suhet Jumalaga - individuaalselt, perekondlikult, koguduslikult, kogukondlikult? Kas teadvustame endid kogudusena mitte ainult pühapäeval kogunedes vaid ka esmaspäeval - olles hajutatud?
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald