Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 13:1-9
Tähendamissõna viljatust viigipuust1Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega.
2Ja Jeesus ütles neile vastuseks: "Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud?
3Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.
4Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad?
5Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
6Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: "Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud.
7Siis ta ütles viinamäe aednikule: "Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?"
8Aga aednik vastas: "Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle sõnnikut panen,
9ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma, aga kui mitte, siis raiu ta maha!""
Eelmisel laupäeval suri ootamatult üks mu õpilastest ja seepärast kõnetab tänane piiblitekst mind sügavalt. Kas ja kuidas oleks too tudeng elanud teisiti teades et, sureb äkitselt sel varahommikul?
Ajaloos oli kord päev, mil Rooma sõdurid korraldasid veresauna galilealaste keskel, kes olid Jeruusalemma ohverdama tulnud. Ja oli üks teine päev, mil Siiloahi torn Jeruusalemmas varises, mattes enese alla 18 inimest. Kõikide nende inimeste elud katkesid ootamatult ja etteteatamata.
Üldlevinud teoloogiline seisukoht Jeesuse ajal oli, et haigused, katastroofid ja enneagne surm on karistus inimese patu eest (sama arvamus oli ka Iiobi sõpradel), ja seepärast oli põhjendatud nende uudiste kommenteerijate arvamus, et hukkunud pidid olema hullemad patused kui teised. Jeesus aga kummutab sellise arvamuse täielikult (s 3,5 vt ka Jh 9:1-13). Ta väidab, et ei ole olemas mingit otsest seost patu ning inimese suremisviisi ja -aja vahel: kuid ON olemas otsene seos patu ja surma vahel! Tema kuulajad surevad kindlasti, nagu ka meie: võibolla äkitselt ja enneaegselt, võibolla kõrges eas - aga me sureme.
Aga on ka võimalus pääseda. “Kui teie ei paranda meelt...” Jeesus ei väida, et meeleparandus päästaks kuulajad kukkuvate tornide alt või Pilaatuse vägivalla käest, aga meeleparandus päästab nad igavesest surmast, ükskõik millisel ajastul. Meeleparandus, selle täielikus elustiili, -suuna ning truuduse subjekti muutuses, ei ole lihtne - kuid miski mu ei aita! Meeleparandus on see otsitud “vili”, salmides 6-9 toodud tähendamissõnas - Jeesuse viimane üleskutse tohutule rahvahulgale tema ümber. See on kesksel kohal Jeesuse sõnumis jumalariigist (Mk 1:15).
Nagu puu, mis loomuomaselt kannab vilja, on meeleparandus meie elus ilmnev vili, kui elame Jumalast määratud viisil: vastu võttes Jumala riiki ning usaldades Jumala Poega.
Tema riigis ja Tema Poja läbi, ei ole enam surma.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer