Luukase soov on meile meelde tuletada, et kõik sündmused, mida ta kirjeldab on Jeesuse samm-sammult kulgeva  ning Jeruusalemma poole viiva teekonna erinevad osad. Seda tausta on oluline kõige kirjeldatu puhul meeles pidada. Ja aeg-ajalt, nagu ka tänases loos, meenutab ta meile, mis tõeliselt kaalul on.

Vastuseks variseride hoiatusele Heroodese vandenõu kohta, avab Jeesus oma südame, ilmutades  a) täielikku kartmatust: selline ennasttäis marionett nagu Heroodes Antipas Galileast, ei hirmut teda; ning b) absoluutset otsusekindlust täita iga aspekt oma teenimistööst; täide viia iga tervendamine ja vaimude väljaajamine kogu teekonnal kuni lõpuni (s 32). Jeesuse otsustavus saab jõudu c) tema kirglikust kuuletumisest Jumala kutsele: salmis 33 ütleb ta, “ Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme...” - see on sõnakuulelikkus, mis d) viib ta otse surma, nii nagu ka kõiki teisi põlatud prohveteid, kes hukkusid jäädes sõnakuulelikuks Jumala kutsele (vt 9:22,33).

Viimaks ilmutab Jeesus e) südantlähestavat igatsust Jeruusalemma järele (s 34,35). Ta teab, et seal ta reedetakse ning lüüakse risti, kuid kuidas ta igatseb, et see kõik võiks olla teisiti!

Ühel tasandil avab s 35 lihtsalt Jeesuse saabumise Jeruusalemma (19:38); kuid sellel on ka sügavam tähendus: Jeruusalemm tunneb ta ära - näeb teda tõeliselt - alles siis kui ta tuleb Kohtumõistjana, mitte Päästjana. Samamoodi vaatab s 32 ühel tasandil tema teekonna lõpu suunas Jeruusalemmas; kuid selle ebatavalise verbi “ kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule ..” saab tõlkida palju sügavamal tasandil, ostuamaks tema ülestõusmisele ning taevasseminekule. Tragöödia ning kaotus on sel teekonnal osad mis viivad ausse ning taastamisse, Jeesuse jaoks....ja ka meie jaoks!