Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 14: 7-14
Tähendamissõna alandlikkusest ja külalislahkusest7Aga Jeesus rääkis neile, kes olid kutsutud, tähendamissõna, märgates, kuidas nad valisid aulisemaid istekohti:
8"Kui sind keegi on kutsunud pulma, siis ära istu kõige aulisemale kohale, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust auväärsem,
9ja see, kes sinu ja tema on kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: Anna koht temale! ja sa peaksid siis minema häbiga kõige viimasesse paika;
10vaid kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu viimasesse paika, et kui tuleb see, kes sinu on kutsunud, ja sulle ütleb: Sõber, tule siia lähemale! siis on sul au nende kõikide silmis, kes sinuga ühes lauas istuvad.
11Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse."
12Aga sellele, kes ta oli kutsunud, ütles Jeesus: "Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemadki sind vastu kutsuks enda poole ja sellest tuleks sulle tasu,
13vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid,
14siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel."
Oleme koos Jeesusega hingamispäeva pidulikul õhtusöögil, juhtiva ning rikka variseri kojas. Õhkkond on kahtlustav (s 1). Peateema on ikka seesama (13:10-17) - kas Jeesus tervendab kroonilise, kaua inimest vaevanud tõve hingamispäeval? Vastus: jah, kõhklemata. Järgnev vestlus Jeesuse ja variseri vahel näitab, et Jeesus keeldus aktspeteerimast variseride poolt sisse seatud vahetegemist akuutsete ning krooniliste haiguste vahel. Kui sobib päästa inimest või isegi looma -siis sobib ka tervendada
ja punkt!
Miks? Sellepärast, et halastus nõuab seda ning halastus saab eesõiguse iga teise ees. Näeme sedasama põhimõtet neis kahes, Jeesuse poolt järgmisena räägitud tähendamissõnades (s 7-11) ja ka sõnades mida Jeesus ütleb võõruspeo korraldajale salmies 12-14. Ta on hämmastavalt täpne!
Kõigepealt kommenteerib ta “sotsiaalseid kombeid” (kirjutamata reegleid) mida taolistel kogunemistel peeti enesestmõistetavaiks. Tegu oli “au - häbi” kultuuriga, milles igaüks otsis ühiskondlikku austust ning kartis ühiskondlikku häbi. Tegu oli peidetud allhoovusega ning seetõttu oli vaja end lauas võimalikult kõrgele kohale “manööverdada”, samas tekitamata eelarvamusi ning vältides enese häbistamist..
Jeesus lõikab ühe liigutusega end sellest kõigest läbi. Miks mitte minna lihtsalt kõige alamale kohale? Ühineda häbistatutega? Sest kõiki kes end ise ülendavad,alandatakse ning neid, kes end alandavad, ülendatakse (s 11): Jumala kohtumõistmise trooni ees muutub igasugune inimlik manööverdamine tähtsusetuks.
Kui sina oleksid pakkumas pidulikku õhtusööki, miks mitte kutsuda selliseid külalisi, keda Jumal kutsuks? Miks jääda pidama oma sõprade juurde, selles lõppematus vastastikuses sotsiaalse hellitamise ringis? Veelkord, toob Jeesus esile igavikulise tähenduslikkuse (s 14): öeldes et oma rikkusi tuleks kasutada Jumala tahte, ja tasu kohaselt.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer