Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 21:1-14
Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal1Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.
3Siimon Peetrus ütles neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlesid talle: "Me tuleme sinuga kaasa." Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.
4Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.
5Jeesus ütles siis neile: "Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?" Nad vastasid talle: "Ei ole."
6Aga tema ütles neile: "Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.
7Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
8Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart - ja vedasid noota kaladega.
9Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.
10Jeesus ütles neile: "Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!"
11Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.
12Jeesus ütles neile: "Tulge sööma!" Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: "Kes sa oled?", sest nad teadsid, et ta on Issand.
13Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
14See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.
Peetrus soovis eluga edasi minna, ja see tähendas tagasipöördumist selle juurde, mida ta tundis ning oskas - nii läksid jüngrid kala püüdma. See plaan aga ei toiminud, kõik nende teadmised ja oskused ei andnud mingit tulemust. Ja taas tuleb Jeesus nende juurde ning taas ei tunne nad Teda ära, kuni ajalugu kordub ning nendne kogemus viib nad otsejoones tagasi kõige esimese kalapüügiretkeni koos Jeesusega (Lk 5:4-11).
“Kui nad kaldale jõuavad, siis mida nad näevad? Ülestõusnud Issandat, aja ning ruumi isandat, Teda, kes hoiab ülal galaktikaid ja tunneb inimeste südameid; ning kes on viimsel päeval korraga nii kohtunik kui ka seadus. Ja Tema istub seal kaldal, küpsetades neile hommikusöögiks kalakesi.” (Gempf “Messia söögiharjumused” Zondervan 2005).
Enamgi veel, kuigi Tal on juba mõned kalad mis Ta küpsema on pannud, palub Ta jüngritelt ka nende kalu ning tundub täiesti mööda vaatavat asjaolust et see oli Tema enda vahelesegamine, mis võimaldas jüngritel üldse mingit kala sel hommikul püüda.
See pole mingi mõnus kokkusaamine vanade sõpradega. See on Jeesuse kolmas ülestõusmisjärgne ilmumine oma jüngritele ning selle hommikusöögi valmistamiseks peab Tal olema kindel põhjus. Põhjusi on tegelikult mitmeid.
Kõigepealt tugevdab see jüngrite arusaamist sellest, et ülestõusmine oli füüsiline ja mitte ainult vaimne sündmus. Teiseks demonstreeris see meie Jumala sekkumist meie argielu toimetamistesse. Loo arenedes näeme, et see oli ka Peetruse võimalus leida andestus.
Lisaks puudutab siin miski ka suhet meie tegevuste ja Jumala toimimise vahel. Leiame korrigeeringu neile, kes kipuvad mõtlema, et kõik sõltub ainult neist endist, või ka neile, kes arvavad, et peale passiivse Jumala tegutsemise ootamise ei ole tarvis midagi teha. Viisis, kuidas Jeesus võtab vastu meie panustamise, mida tal tegelikult üldse vaja ei ole - on midagi ääretult alandlikuks tegevat ja samas ka vabastavat.
Selle kommentaari autor: Fran Beckett