Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 21:15-25
Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal15Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: "Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?" Peetrus ütles talle: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas." Jeesus ütles talle: "Sööda mu tallesid!"
16Tema ütles talle veel teist korda: "Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?" Ta vastas talle: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas." Jeesus ütles talle: "Hoia mu lambaid kui karjane!"
17Tema ütles talle kolmandat korda: "Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?" Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: "Kas ma olen sulle armas?" Ja ta ütles temale: "Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas." Jeesus ütles talle: "Sööda mu lambaid!
18Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, vöötasid sa end ise ning läksid, kuhu sa tahtsid, aga kui sa vanaks saad, siis sa sirutad oma käed välja ja keegi teine vöötab sind ning viib sind, kuhu sa ei taha."
19Aga seda ta ütles vihjates, missuguse surmaga Peetrus pidi Jumalat austama. Aga kui Jeesus seda oli öelnud, ütles ta talle: "Järgne mulle!"
20Peetrus pöördus ja nägi kaasa tulemas jüngrit, keda Jeesus armastas, kes ka õhtusöömaajal oli nõjatunud tema rinnale ja küsinud: "Issand, kes on su äraandja?"
21Teda nähes ütles Peetrus nüüd Jeesusele: "Issand, aga kuidas on temaga?"
22Jeesus ütles talle: "Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub? Sina järgne mulle!"
23Siis levis kuuldus vendade seas, et too jünger ei surevatki. Aga Jeesus ei olnud öelnud talle, et ta ei sure, vaid: "Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub?"Lõppsõna24Tema on see jünger, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige.
25On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kõik ükshaaval üles kirjutataks, siis, ma arvan, ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada.
Traumaatilised sündmused jätavad meie mälusse jälje. Piisab muusikapalast, mingist kindlast kuupäevast, või isegi lõhnast, et valusad mälestused taas tulvana valla päästa. Ja siin on nüüd Peetrus Jeesusega rannal, tundmas hõõguvate süte lõhna ning mäletades seda öist lõkketuld, mille ääres ta end soojendas, kui salgas Jeesuse 3 korda järjest (Jh 18:18, 25).
Jeesus kutsub Peetruse kõrvale ja küsib temalt küsimuse, mis tabas otsejoones Peetruse südant täitvat süütunnet ja häbi: “Kas sa armastad mind?” Seda küsimust esitatakse ja sellele vastatakse kolm korda. Igal vastamise korral, kustutab aktiivselt toimiv Jumala arm Peetruse eelneva salgamise. Iga vastus annab Jeesuse poolt Peetrusele edasi ka värske väljakutse, võtta taas enesele vastutus, kui Jumala rahva karjane. Peetrusel kästakse tagada uutele usklikele (talled) vaimulik toidulaud ning pastoraalne hool kõikidele uskujatele (lambad).
Siin ei olnud kuidagi tegu andestuse väljateenimisega mingisuguse vastuteene osutamise läbi. Pigem osutati Peetrusele, et ta on taas arvatud usaldusväärseks - ja just selline ongi armu toimimisviis. “See ei ole lihtsalt uus läkitamine. See pole ka see, et Jeesus arvab, et Peetrus suudab taas viljakalt tööd teha ning seepärast usaldab viimase tõelist, kuigi kõikuvat armastust. Siin on palju enam: Jeesus jagab oma tööd, oma teenimisülesannet Peetrusega” (N.T Wright). Hiljem näeme Peetrust lihtsate sõnadega veenmas kirikujuhte, et nad karjatseksid Jumala karja (1Pt 5:1-4). Tõeliselt vastu võetud arm paljuneb kui seda antakse edasi.
Vestlus lõpeb sellega, et Peetrusel kästakse keskenduda Jeesuse järgimisele - lihtne, ja ilma igasuguse keerukuseta, ometi äärmiselt tähelepanuväärne käsklus, mida ka korratakse (s 19, 22). Jumala andestust ei jagata meile lihtsalt tujuparandamiseks, kuigi ka see käib enamasti asjaga kaasas. Pigem on asi selles, et me suudame jääda teistega armuliseks vaid siis, kui ise järgime Jeesust. Tema järgimises sisaldubki juba ka karjase armastuse väljendamine karja vastu.
Selle kommentaari autor: Fran Beckett