Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 8:1-20
Käsutäitjad saavad hea maa1Pidage hoolsasti kõiki käske, mis ma täna sulle annan, et te jääksite elama ja paljuneksite ning läheksite ja päriksite maa, mille Issand on vandega tõotanud teie vanemaile!
2Ja tuleta meelde kogu teekonda, mida Issand, su Jumal, sind on lasknud käia need nelikümmend aastat kõrbes, et sind alandada, et sind proovile panna, et teada saada, mis on su südames: kas sa pead tema käske või mitte!
3Tema alandas sind ja laskis sind nälgida, ja ta söötis sind mannaga, mida ei tundnud sina ega su vanemad, et teha sulle teatavaks, et inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust.
4Su riided ei kulunud seljas ega paistetanud su jalg need nelikümmend aastat.
5Sa pead tundma oma südames, et nagu mees karistab oma poega, nõnda karistab sind Issand, su Jumal.
6Pea Issanda, oma Jumala käske, käies tema teedel ja kartes teda!
7Sest Issand, su Jumal, viib sind heale maale, veeojade, allikate ja sügavate vete maale, mis voolavad orgudes ja mägedes,
8nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõunapuude, õlipuude ja mee maale,
9maale, kus sa ei söö leiba kehvuses, kus sul midagi ei puudu, maale, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske.
10Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis!Hoiatus, et ei unustataks Issandat11Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, jättes pidamata tema käsud, seadlused ja määrused, mis ma täna sulle annan,
12et kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis,
13kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab,
14et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast,
15kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega ja skorpionidega kõrbes, põuases paigas, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust,
16kes söötis sind kõrbes mannaga, mida su vanemad ei tundnud, et sind alandada ja proovile panna, et viimaks teha sulle head!
17Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse,
18vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks, et kinnitada lepingut, mille ta vandudes tegi su vanematega, mis nüüd ongi teostunud!
19Aga kui sa unustad Issanda, oma Jumala, ja käid teiste jumalate järel ja teenid neid ning kummardad nende ees, siis ma tunnistan täna teile, et te tõesti hukkute.
20Nagu rahvad, keda Issand teie eest hävitab, nõnda hävite ka teie, kui te ei võta kuulda Issanda, oma Jumala häält.
Terves selles peatükis kaasnevad õnnistustelubadustega valjud hoiatused.Peatüki ülesehituses valitseb sümmeetria - kesksel kohal on õnnistused ja Issanda mäletamine (s 11). See käsk (s 1) on antud neile, kes on tulnud läbi kõrbest kui alanduse, proovilepaneku ja usaldamise läbikatsumise kohast (s 2-6). Rahvas on jõudmas maale (s 7-9), kus neid ootab küllus ja nende kõhud saavad täis (s 10).Pärast meeldetuletust järgida Jumala käske (s 11), korratakse peatüki koostisosi vastupidises järjekorras. Vaata salme 12-18, et näha, kuidas see toimib.
Kui Jeesus oli kõrbes kiusatud, tsiteeris ta seda kirjakohta: "Inimesed ei ela üksnes leivast" (1). See lause võtab kokku terve kirjakoha - meie materiaalne heaolu sõltub meie vaimsest seedimisest. Nagu meie, nii ka õitsengus Iisrael võis selle unustada. Teised jumalad, nagu materialism ja staatuse armastamine või lihtsalt nauding vähendavad meie igatsust Jumala ja Tema sõna järele, nii et see pole enam põletav nälg, vaid kõigest kerge huvi.(2)
Moosesele oli väga oluline, kuidas me oma vaimse pärandi järgmisele põlvkonnale edasi anname, ning see on oluline ka meile. Viimastel aastatel on noorte aktiivsus Lääne kirikus vähenenud, samal ajal kui mujal maailmas kasvab noorte kristlaste arv plahvatuslikult. Miks on see nii? Kas oleme kaotanud silmist selle kirjakoha peamised väiteid? Kui Jumal on meie elu mitmel viisil õnnistanud, peame vältima ohte, mida need õnnistused võivad kaasa tuua, ja mõtlema, kuidas saame edasi anda pärisosa, mis on tõeline õnnistus järgmisele põlvkonnale. See on tõsine vastutus, millest me ei saa loobuda.
1 Mt 4:4 2 Mt 5:6; 6:25-34
Selle kommentaari autor: Richard Harvey