Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5 Moosese 9:1-12
Issand hävitab Kaananimaa rahvad1Kuule, Iisrael! Sa lähed nüüd üle Jordani, et minna alistama rahvaid, kes on suuremad ja vägevamad sinust, linnu, suuri ja taevani kindlustatuid,
2suurt ja pikakasvulist rahvast, anaklasi, keda sa tunned ja kellest sa oled kuulnud: "Kes suudaks seista anaklaste ees?"
3Tea siis nüüd, et Issand, su Jumal, on see, kes käib su ees nagu hävitav tuli; tema hävitab neid ja alandab nad su ees - siis ajad sa nad ära ja hukkad kiiresti, nõnda nagu Issand sulle on öelnud.
4Kui Issand, su Jumal, ajab nad ära su eest, siis ära mõtle oma südames, öeldes: "Minu õigsuse pärast on Issand mind toonud pärima seda maad!", vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand nad ära su eest.
5Mitte oma õigsuse ja südame siiruse pärast ei pääse sa nende maad pärima, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand, su Jumal, nad ära su eest, et pidada, mida Issand on vandega tõotanud su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.Iisraeli vastuhakk Issandale6Tea siis, et mitte sinu õigsuse pärast ei anna Issand, su Jumal, sulle pärimiseks seda head maad, sest sa oled kangekaelne rahvas!
7Tuleta meelde, ära unusta, kuidas sa kõrbes vihastasid Issandat, oma Jumalat! Sellest päevast alates, mil sa lahkusid Egiptusemaalt, kuni teie tulekuni siia paika, olete osutanud vastupanu Issandale.
8Juba Hoorebil te pahandasite Issandat ja Issand vihastus teie peale, tahtes teid hävitada.
9Kui ma läksin üles mäele vastu võtma kivilaudu, selle seaduse laudu, mille Issand teile oli andnud, siis jäin ma mäele neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, leiba söömata ja vett joomata.
10Ja Issand andis mulle kaks kivilauda, millele oli kirjutatud Jumala sõrmega, ja nende peal olid kõik sõnad, mis Issand oli kogunemispäeval teile rääkinud mäel tule seest.
11Neljakümne päeva ja neljakümne öö pärast andis Issand mulle need kaks kivilauda, seaduselauda.
12Ja Issand ütles mulle: "Tõuse ja mine siit kähku alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusest välja, teeb pahasti: nad on juba lahkunud sellelt teelt, mida ma neid käskisin käia - nad on endale valmistanud valatud kuju!"
Moosese kirjeldab inimeste patust loomust kõrberännaku ajal, ja see toob esile Jumala armu.Inimesed olid seal kangekaelsed (s 6) ja mässumeelsed (s 7), provotseerisid Jumala viha (s 8), eriti Kuldvasika loos (s 16).Kui rahvas pidi oma teekonnal peatuma, olid need kohad, kus neid "põletati", "katsetati", kus nad pidid oma ihadest lahti ütlema (tähendused nimede salm 22). Uskmatus, kaebused ja mäss on sellel rännakul pidevaks saatjaks olnud (s 24).
Kuid siiski pole asja mõte keskenduda süütegudele, vaid Jumala armule. Evangeeliumi sõnum, et Kristus suri meie pattude eest, kui me olime alles patused(1), peegeldub ka siin, Moosese ja Jumala kannatlikkuses. Mõlemad on vihased inimeste sõnakuulmatuse peale, kuid "arm võidutseb kohtu üle" (2), nagu nende, nii ka meie puhul. Sellest kirjakohast võib kergesti ka välja lugeda, et Jumal on Iisraeliga lõpetanud. Aga see läheb vastuollu Pühakirja peamise idee ja Jumala südamega.(3) Pigem peaksime seda teksti lugema iidse juudi ülestunnistuse tava valguses. Iga-aastane lepituspäeva teenistus sisaldab pikki ülestunnistuse palveid. Loeme neid tekste sügava patukahetsuse vaimus ja kibedusega hinges, koos paastu ja palvega, need on kui meeleheitel hüüd andestuse järele.
Meeleparandus tähendab patust loobumist ja Jumala juurde tagasi pöördumist. Nagu Mooses meenutab minevikus tehtud vigu, mis ei too kaasa edasist hukkamõistu. Ta ei kuuluta, et Jumal on rahva maha kandnud (s 14), kuid tuletab neile meelde vajadust meeleparanduse, andestuse ja armu järele.Mooses palvetab nende eest (s 25-29) ja nad ei saa karistust, mida nad õigustatult on ära teeninud, kuid midagi palju paremat:uue algus, uue maa ja uue südame.
1 Rm 5:8 2 Jk 2:13 3 Rm 11:1-6,11-24 4 Hb 7:25
Selle kommentaari autor: Richard Harvey