Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 9:13-29
Iisraeli vastuhakk Issandale13Ja Issand rääkis minuga, öeldes: "Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas!
14Jäta mind, ja ma hävitan nad ning kustutan nende nimed taeva alt, sinust aga teen ma vägevama ja suurema rahva kui see!"
15Siis ma pöördusin ja läksin mäelt alla: mägi põles tules ja mul oli kaks seaduselauda teine teises käes.
16Ja ma vaatasin, ja ennäe, te olite teinud pattu Issanda, oma Jumala vastu: te olite endile valmistanud valatud vasika, olite kiiresti lahkunud teelt, mida Issand teid oli käskinud käia.
17Siis ma haarasin need kaks lauda ja viskasin need ära oma käest ning lõin need puruks teie silme ees.
18Ja ma heitsin maha Issanda ette, olles nagu eelmiselgi korral nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata kõigi teie pattude pärast, mis te olite teinud, tehes kurja Issanda silmis ja vihastades teda.
19Sest ma kartsin seda viha ja raevu, mis Issandat oli vallanud teie vastu, nõnda et ta tahtis teid hävitada. Ja Issand kuulis mind ka veel seekord.
20Ka Aaroni peale vihastus Issand väga, tahtes teda hävitada, ja ma palusin siis ka Aaroni eest.
21Aga teie patutöö, mille te olite valmistanud, vasika, ma võtsin ja põletasin seda tulega, lõin selle puruks, jahvatasin hästi, kuni see sai peeneks põrmuks, ja viskasin selle põrmu jõkke, mis mäelt alla voolab.
22Ka Tabeeras ja Massas ja Kibrot-Hattaavas te vihastasite Issandat.
23Ja kui Issand teid läkitas Kaades-Barneast, öeldes: "Minge ja vallutage maa, mille ma teile annan!", siis te panite vastu Issanda, oma Jumala käsule, ei uskunud temasse ega kuulanud ta häält.
24Te olete olnud Issandale vastupanijad, alates sellest päevast, mil tema teid tunneb.
25Siis ma heitsin maha Issanda ette neiks neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, sest Issand oli öelnud, et ta teid hävitab.
26Ja ma palusin Issandat ning ütlesin: "Issand Jumal, ära hukka oma rahvast ja oma pärisosa, kelle sa oled lunastanud oma suurusega ja kelle sa tõid Egiptusest välja vägeva käega!
27Mõtle oma sulastele, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ära pane tähele selle rahva kangust, ta nurjatust ja pattu,
28et ei öeldaks maal, kust sa meid välja tõid: "Sellepärast et Issand ei suutnud neid viia sellele maale, mille ta neile oli lubanud, ja et ta neid vihkas, viis ta nad välja, et neid kõrbes surmata!"
29Ometi on nad ju sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa tõid välja oma suure rammuga ja väljasirutatud käsivarrega."
Mooses räägib siin, kuidas ta palvetas ja mis tagajärjed sellel olid (s 18-20). Edasi kirjeldab ta, mis oli tema palvete sisu. Mooses heitis maha Issanda ette (s 25). See polnud tavaline vanatestamentlik aupaklik kummardamine (nagu palvetavad ka moslemid täna). Pigem tähistab siinkasutatud heebreakeelne sõna lamamist - Mooses viskas end maa peale pikali, meeleärevuses, väljakutsuvalt, pisut samamoodi nagu Jeesus Ketsemani aias (vt Mk 14:35).
Esialgu palub Mooses lihtsalt, et Issand heidaks armu (s 26). See võib olla üllatav, kuid ta toob Issanda ette kõigepealt Iisraeli rahva esivanemad, mitte niivõrd patustanud rahva. Eespool on Mooses väitnud, et Issand pole valinud Iisraeli mitte ainult oma armastuse tõttu, vaid ka oma tõotuse pärast Iisraeli esiisadele (7:8; vrd 9:5) (1Ms 22:16-18, Aabrahami tingimusteta järgnemine Jumala kutsele). Abrahami ustavus sarnaneb Jeesuse omaga - kui ümberringi valitseb truudusetus, võib niisuguse ustavuse peale loota.
Võidi arvata, et Jumal on võimetu või pahatahtlik, kui Ta on oma rahvast ära pöördunud (s 28). Selline valearusaam on levinud ka täna nende seas, kes teavad Jumalast vähe. Jumal jätab võimaluse end valesti mõista, kuid see tõsiasi peaks alati õhutama Moosese sarnaseid jumalainimesi otsima ja edastama ka teistele tõde Jumala armastavast tarkusest.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey