Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 12 : 20-32
20 Kui Issand, su Jumal, teeb su maa-ala laiemaks, nagu ta sulle on lubanud, ja sa mõtled: “Ma tahan liha süüa” -- sest su hing himustab liha süüa --, siis sa võid liha süüa nii palju, kui su hing himustab. 21 Kui sinust on kaugel see paik, mille Issand, su Jumal, välja valib, et sinna panna oma nime, siis sa võid tappa oma veistest, lammastest ja kitsedest, keda Issand sulle on andnud, nõnda nagu ma sind olen käskinud, ja süüa oma väravais nii palju, kui su hing himustab. 22 Jah, söö seda nõnda, nagu süüakse gaselli või hirve liha; niihästi roojane kui puhas võib seda süüa. 23 Aga jää kindlaks, et sa ei söö verd, sest veri on hing ja hinge sa ei tohi süüa koos lihaga! 24 Ära söö seda, vaid vala see maha nagu vesi! 25 Sa ei tohi seda süüa, et sinu ja su laste käsi pärast sind hästi käiks, kui sa teed, mis õige on Issanda silmis! 26 Võta ainult oma pühad annid, mis sul võiksid olla, ja oma tõotusohvrid ja mine sinna paika, mille Issand välja valib, 27 ja ohverda oma põletusohvrid, liha ja veri, Issanda, oma Jumala altaril; su tapaohvrite veri valatagu Issanda, su Jumala altarile, liha aga võid sa süüa. 28 Pane tähele ja kuule kõiki neid käsusõnu, mis ma sulle annan, et sinu ja su laste käsi pärast sind igavesti hästi käiks, kui sa teed, mis hea ja õige on Issanda, su Jumala silmis! 29 Kui Issand, su Jumal, hävitab su eest rahvad sealt, kuhu sa lähed neid ära ajama, ja kui oled need tõrjunud ning elad nende maal, 30 siis hoia, et sind ei võrgutataks käima nende järel, pärast seda kui nad su eest on hävitatud, ja et sa ei otsi üles nende jumalaid ega ütle: “Kuidas need rahvad teenisid oma jumalaid? Mina tahan ka nõnda teha!” 31 Sa ei tohi nõnda teha Issandale, oma Jumalale, sest kõike, mis Issandale on jäledus, mida ta vihkab, on nemad teinud oma jumalatele; nad on isegi oma poegi ja tütreid põletanud tules oma jumalatele!
Jumala rahvas oli kutsutud olema “püha” -- täiesti erinev kõikidest ümberkaudsetest rahvastest, eraldi asetatud Jumala eesmärkide ning plaanide tarvis (vt 5Ms 7:6). Seda püha olemise püüet aga ründasid mõjutused nii seestpoolt kui väljastpoolt. Kaananimaa oli ebajumalakummardamisest läbi imbunud, ning nendega segunemise oht oli pidevalt õhus. Just sellepärast pidi Jumala rahvas olema pidevalt valvel paganlike mõjutuste suhtes. Inimestel kästakse kõhklematult kõrvaldada igasugune ohuallikas, ükskõik kui ohutud need ka tunduvad.
Vaadates tänases tekstis jätkuvaid liha söömist puudutavaid korraldusi näeme, et algselt tuli kõik ohvrid, kümnised, tõstelõivud jm tuua teatud paika - ohvripaika, kus neist eraldati Issandale kuuluv osa. Ülejäänu söödi ühiselt ära ning see sümboliseeris osadust ohvriga ning omavahel. Ka leeris elades tuli muude loomade tapmine teostada kogudusetelgi juures.
Kaananimaal aga ei jõutud iga looma tapmiseks tulla oma elukohast ohvripaika ning seepärast oli seda lubatud teha kodukohas. Ainult ohverdamiseks toodud loomad tuli aga tuua ohvripaika.
Jumal kinnitab veelkord, et ei tohi unustada leviitidele kuuluvat osa, sest neile oli kümnis ja ohvriannid ainukeses sissetulekuallikaks.
Selle kommentaari autor: APÜ