Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Meie vaimulik kohus ja rõõm

Reede, 23. Mai 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 14:1-29

Keelatud leinamärgid
1Teie olete Issanda, oma Jumala lapsed. Ärge lõigake märki oma ihusse ja ärge pügage endid otsa eest paljaks surnu pärast,
2sest sa oled Issandale, oma Jumalale pühitsetud rahvas ja sind on Issand välja valinud, et sa oleksid temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on!
Puhtad ja roojased loomad
3Ära söö midagi, mis on jäle!
4Need on loomad, keda te võite süüa: härg, lammas, kits,
5hirv, gasell, põder, kaljukits, antiloop, metslammas, metskits
6ja kõik loomad, kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad; kes loomadest mäletsevad mälu, neid võite süüa.
7Neid aga ärge sööge neist, kes mäletsevad mälu, ja neist, kellel on täielikult lõhestatud sõrad: kaamelit, jänest ja kaljumäkra, sest nad mäletsevad küll mälu, aga neil ei ole sõrgu, nad olgu teile roojased;
8ja siga, sest tal on küll sõrad, aga ta ei mäletse, ta olgu teile roojane! Nende liha ärge sööge ja nende korjuseid ärge puudutage!
9Kõigist vees elavaist võite süüa neid: kõiki, kellel on uimed ja soomused, võite süüa.
10Aga ühtegi, kellel ei ole uimi ja soomuseid, ei või te süüa - ta olgu teile roojane!
11Kõiki puhtaid linde võite süüa.
12Aga keda te lindudest ei või süüa, on need: kotkas, lambakotkas, must raisakotkas,
13harksabakull, raudkull oma liikidega,
14kõik kaarnad oma liikidega,
15jaanalind, kägu, kajakas, haugas oma liikidega,
16kakuke, kassikakk, öökull,
17puguhani, raisakull, kormoran,
18toonekurg, haigur oma liikidega, vaenukägu ja nahkhiir.
19Kõik tiivulised putukad olgu teile roojased, neid ärgu söödagu!
20Kõiki puhtaid linde võite süüa.

Mil iganes sööme seda leiba ning joome sellest karikast, kuulutame Issanda surma, kuni Tema tuleb. “Taevane leib, toida mind täna ja igavesti”

Söömine on tänapäevane teema. Loetud tekstis on põhiline hool eraldada puhta loomad, mida Iisrael süüa võib, ebapuhastest, keda nad süüa ei tohtinud (s 3-21). Miks nii?

Antud juhis on raamitud rõhutamisega, et Iisrael on “Jumalale pühitsetud rahvas (s 1-2,2, 21) ning ka nende söömistavad peavad väljendama seda pühadust. Selle nõude taga olev loogika viitab Iisraelile kui eraldatud rahvale, mis väljendub ka toiduvalikus. “Puhta” rahvana keset teisi “ebapuhtaid” rahvaid, tohivad nad süüa vaid seda, mis sümboliseerib ning meenutab neile suhet oma Jumalaga. Sama mõtteviisi väljendatakse ka mujal (3Ms 20:25,26) ning on Uues Testamendis Peetruse ja Korneeliuse loo (Ap 10:9-16) taustaks, kus see viimaks tühistatakse (Mk 7:14-23). 

Jumala nõudis, et Peetrus sööks neid loomi, mida pidas ebapuhtaks. Kogu see puhaste ja ebapuhaste loomade eraldamine kaotati Jeesuse surma ning ülestõusmise läbi, mis kuulub kõikidele. Ometi on kristlased (nagu ka juudid) kutsutud olema pühad, ning kui me aukartuses võtame leiba ja joome karikast mäletades Jeesuse lunastussurma, on see meile märk ja meenutus pühadusest, millesse oleme kutsutud.

Iisrael pidi maksma kümnist selle märgiks, et nad tunnistavad Jumala Issandaks kõige üle, mida omasid. Kuigi meie oleme kümnise puhul harjunud peamiselt mõtlema rahast, millega toetame jumalariigi tööd, kirjeldab Mooses siin Iisraelile ka teistsugust andmise vormi. Nende antud kümnis tuli süüa pidulikus aukartuses selleks määratud kummardamispaigas (s 23, ja vt ka 12:5-7). Kui esines praktilisi takistusi, tuli leida teised lahendused, kuid rõõmus Jumala hoole ning andide tähistamine pidi sündima Issanda ligiolus (s 24-26), tähistamine, mis pidi hõlmama ka kõik need, kel ei olnud regulaarseid toimetulemisvahendeid (s 27-29). See pilt viitab Jumala rahva võimekusele toime tulla igasuguste erinevustega ja ka distantsidega selleks, et pidulikult jagada ühist söömisosadust.

 
“Issand, luba et meie söögiosadus, eriti aga siis kui võtame leiba ning veini sinu lauas, oleks tõeline pühaduse ning üksolemise tähistamine Sinuga,”

Selle kommentaari autor: Walter Moberly