Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 15:1-23
Vabastusaasta1Igal seitsmendal aastal pühitse vabastusaastat!
2Ja vabastusaasta kord on niisugune: iga võlausaldaja, kes oma ligimesele on laenanud, loobugu sellest; ta ärgu pigistagu oma ligimest ega oma venda, sest vabastus on välja kuulutatud Issanda auks.
3Võõralt sa võid nõuda, aga mis sul on saada oma vennalt, sellest loobu!
4Õigupoolest ei peaks enam vaest olemagi su keskel, sest Issand õnnistab sind rikkalikult sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida kui pärisosa,
5kui sa ainult tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält, täites hoolsasti kõiki neid käske, mis ma täna sulle annan.
6Sest Issand, su Jumal, õnnistab sind, nagu ta sulle on öelnud; ja sa võid laenata paljudele rahvastele, sa ise aga ei tarvitse laenata, ja sa valitsed paljude rahvaste üle, aga nemad ei valitse sinu üle.
7Kui su keskel on mõni vaene, keegi su vendadest mõnes su väravaist sinu maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab, siis ära tee oma südant kõvaks ja ära sule kätt oma vaese venna eest,
8vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida ta vajab.
9Hoia, et su südames ei oleks nurjatut mõtet, et sa mõtled: "Seitsmes aasta, vabastusaasta, ligineb", ja seetõttu on siis su silm kuri su vaese venna vastu ja sa ei anna temale midagi. Aga tema hüüab sinu pärast Issanda poole, ja see on sulle patuks.
10Anna temale meelsasti ja ärgu olgu su süda kuri, kui sa temale annad, sest selle asja pärast õnnistab sind Issand, su Jumal, kõigis su töödes ja kõiges, mille külge sa oma käed paned!
11Sest vaeseid ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal!Orjade kohtlemisest12Kui su vend, heebrea mees või heebrea naine, on enese sulle müünud, siis teenigu ta sind kuus aastat, aga seitsmendal aastal lase ta vabaks enese juurest!
13Ja kui sa lased tema vabaks enese juurest, siis ära saada teda minema tühje käsi!
14Lao temale õlale rohkesti oma lammastest ja kitsedest, rehealusest ja surutõrrest; millega Issand, su Jumal, sind on õnnistanud, sellest anna ka temale!
15Ja mõtle sellele, et sa ise olid ori Egiptusemaal ja et Issand, sinu Jumal, sind lunastas! Sellepärast annan mina täna sulle selle käsu.
16Aga kui ta peaks sulle ütlema: "Ma ei taha su juurest ära minna", sellepärast et ta armastab sind ja su koda, kuna tal on su juures hea põli,
17siis võta naaskel ja torka see temal kõrvast läbi ukse külge, ja ta olgu igavesti sinu sulane; ka oma teenijaga talita nõnda!
18Ärgu olgu su silmis raske lasta teda vabaks enese juurest, sest ta on kuus aastat sind orjanud poole päevilise palga eest; siis õnnistab sind Issand, su Jumal, kõiges, mida sa teed!Esmasündinute pühitsemine19Kõik isased esmasündinud, kes sünnivad su veiste, lammaste ja kitsede hulgas, pead sa pühitsema Issandale, oma Jumalale; oma härik-esmasündinuga ära tee tööd, oma lammaste ja kitsede esmasündinut ära niida!
20Issanda, oma Jumala ees pead sa seda igal aastal sööma paigas, mille Issand valib, sina ja su pere!
Võlgade kustutamine ei ole see mida tavaliselt pooldaksime - kui me just ise parasjagu võlgu ei ole! Elus on vähe asju, mis paneks meid nii enesekeskselt kalkuleerima, kui seda teeb raha. Meie ühiskond, mis propageerib tarbimist kui väärtust, serveerib elu kui seeriat enesele naudingupakkumise võimalusi - olgu naudinguobjektiks puhkus, digitehnika, autod vm. Tagasimaksmise teemad surutakse tahaplaanile ning meid õhutatakse aina rohkem keskenduma sellele kui palju nauditavam elu võiks olla kui omaksime veel....Ning võlaprobleemid aina kasvavad.
Kõige taga olev aluspõhjus aga on püsiv. Iidses Iisraelis oli toimetulemise majandus, milles viljaikaldus võis kergesti viia inimese vajaduseni laenu võtta; või kui olukord oli tõesti hull, sai müüa ka iseennast ning oma perekonda orjusesse. Mooses aga esitleb jahmatavapanevat nägemust sellest, kuidas Iisrael peaks probleemi käsitlema: sabatipidamise põhimõte puudutas nii raha kui aega. Igal seitsmendal aastal kustutati kõikide vaeste võlgnike võlad Iisraeli keskel (s 1-3). Veelgi enam, Iisraelis ei tohtinud olla keegi kalkuleeriv või ihne, kui lähenes aeg võlgade kustutamiseks, pigem tuli olla helde, heldusega mille juured kinnitusid Jumala usaldamisse ning Jumala õnnistusse (s 7-10).
Põhimõtteliselt ei oleks Iisraelis üldse pidanud vaeseid olema - seda juhul, kui Iisrael oli Jumalale tõeliselt kuulekas ning võttis vastu Tema õnnistused (s 4-6) - ometi mõistab Mooses, et vaesus kui probleem saab olema kestev väljakutse, mis nõuab tasakaalustuseks heldust neilt, kes ei ole vaesed (s11). Kõige suuremaks väljakutseks oli orjade vabakslaskmine, sest nende töö ei läinud peremehele midagi maksma peale algelise eluaseme ning toidu. Tõelist heldust aga tulnuks osutada sellisel määral, et ori eelistanuks vabatahtlikult jääda peremehe juurde, keda teenis, selle asemel, et iseseisvat elu jätkata (s 12-18).
Maailmas on ka kaasajal mitmed võlgadest vabastamise liikumisi, mis vaesemates riikides toimides on osutunud mõjuvaiks tunnistajaiks piibellikest põhimõtetest, esitades väljakutse arenenud kapitalismi kalgile süsteemile.
Selle kommentaari autor: Walter Moberly