Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 5:14-27
Nutulaul Iisraeli pärast14Otsige head, aga mitte kurja, et te jääksite elama! Siis on teiega Issand, vägede Jumal, nõnda nagu te ütlete.
15Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal, annab siiski armu Joosepi jäägile!
16Seepärast ütleb Issand, vägede Jumal, nõnda: Kõigil turgudel on kaebus ja kõigil tänavail öeldakse: „Häda, häda!” Põllumehi kutsutakse leinama ja nutulaulu oskajaid kaebusele.
17Ja kõigil viinamägedel on kurtmine, sest mina lähen teie hulgast läbi, ütleb Issand.
18Häda neile, kes igatsevad Issanda päeva! Milleks teile Issanda päev? See on pimedus, aga mitte valgus.
19See on, nagu keegi põgeneb lõvi eest, aga temale tuleb vastu karu; või nagu keegi tuleb kotta, nõjatub käega seinale, aga madu salvab teda.
20Eks ole Issanda päev pimedus, aga mitte valgus? See on sünge ja sel pole sära.
21Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna.
22Sest kuigi te toote mulle oma põletus- ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel ja ma ei vaatagi teie rasvase tänuohvri peale.
23Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu!
24Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!
25Kas te tõite minule kõrbes tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat, Iisraeli sugu?
26Aga teie peate kandma oma kuningat Sikkutit ja oma tähejumalat Kiijunit, kujusid, mis te enestele olete teinud.
27Ja ma viin teid vangi teisele poole Damaskust, ütleb Issand, kelle nimi on Vägede Jumal.
Minu jaoks on see kirjakoht, mis eriliselt hinge läheb...siin mõistetakse kohut südame meelsuse ja mõtete üle (Hb 4:12). See seisab mu ees, kui teenin Jumalat, sest siin räägitakse regulaarsest jumalateenimisest, kummardamisest, ohvritest, laulust ning muusikast, ometi ütleb Jumal: “Ma ei talu seda, ma ei võta seda vastu, see ei liiguta mind ja ma ei kuula seda!” (s 21-23). Siin on inimesed, kes arvavad, et Jumal on nendega (s 14), kuid kes eksivad rängalt, arvates, et “Issanda päev” saab nende jaoks olema “valgus” (s 18). Siin on Jumala kummardajad, kes pööravad suurt tähelepanu teenistuse üksikasjadele, ning samas ei väljenda nende elu mingil viisil seda, mida Jumala teenimine tegelikult nõuab.
Aamose sõnum kõlab üsna peatselt peale tema päevi vastu ka prohvet Hoosea, Jesaja ja Miika poolt edastatud sõnumitest, ning sama ütleb hiljem ka Kristus ise (Js 1:10–17; Ho 6:6; Mi 6:6–8; Mt 9:13). Samas ei ole selle kirjakoha mõte esile tuua asju, mis on jumalateenimises valesti, vaid mis on jumalateenistuse sooritajate juures valesti. Aamose eesmärgiks ei ole asendada rituaale sotsiaalse toimetamisega, vaid tema sooviks on pigem see, et kõik mis toimub ühiskonnas võiks olla kooskõlas ja otseühenduses sellega, mida öeldakse ning tehakse jumalateenistusel.
Paljudes kaasaja kirikutes kõlab erakordselt kõrgetasemeline muusika, jumalateenistuse iga detail on hoolikalt ettevalmistatud ning läbi harjutatud, teenistuses on omavahel loovalt põimitud laulud ning liturgia, ja kõige sellega liitub koguduse entusiasm - ja see kõik on tore. Kas siiski on võimalik, et enam tähelepanu pühendatakse ettevalmistustele ning teenistustest osavõtmisele kui õigluse ja õige esiletoomisele kaasaja maailma komplitseeritud argipäevas? Esimest on lihtsam teha, kuid see võib saada ettekäändeks, mitte teha viimast. Veelgi hullem on see, kui aeg ning energia läheb teenistuse üksikasjade üle vaidlemiseks ning konfliktide lahendamiseks. Kui õiglus ning õigus muutuvad juhuslikuks, olles nagu veeojad, mis hakkavad voolama vaid siis kui olnud suur torm, ega ole kui sügavad jõed, mille vool ei lakka.
Tänane tekst viitab, et võtmekriteeriumiks jumalateenimise kvaliteedi kohta on see, kui hästi kõik see mida teeme jumalateenistusel, aitab inimestel selgemalt kogeda õigluse Jumalat ning tajuda Tema igatsust, et õiglust ning õigsust teostataks läbi ühiskonna kõikide kihtide ning julgustaks meid kõiki selle edendamisel (Hb 13:15,16).
Selle kommentaari autor: John Olley