Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 18:1-15
Iisaki sündimise tõotus1Ja Issand ilmutas ennast temale Mamre tammikus, kui ta istus telgi ukse ees kõige palavamal päevaajal.
2Ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid ta ees. Ja nähes neid, tõttas ta telgi ukse juurest neile vastu ja kummardas maani
3ning ütles: „Issand, kui ma sinu silmis armu leian, siis ära mine oma sulasest mööda!
4Toodagu nüüd pisut vett, peske jalgu ja nõjatuge puu alla!
5Ma toon palukese leiba, kinnitage südant, enne kui edasi lähete, kui juba kord olete oma sulase kaudu käimas!” Ja nemad vastasid: „Tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!”
6Ja Aabraham tõttas telki Saara juurde ning ütles: „Võta ruttu kolm mõõtu nisujahu, sõtku ja tee kooke!”
7Ja Aabraham jooksis karja juurde, võttis ühe noore ja ilusa vasika, andis poisi kätte ja see tõttas seda valmistama.
8Ja ta tõi võid, piima ja vasika, mis oli valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu all, kui nad sõid.
9Siis nad küsisid temalt: „Kus su naine Saara on?” Ja ta vastas: „Seal telgis.”
10Siis üks neist ütles: „Ma tulen sinu juurde kindlasti tagasi aasta pärast samal ajal, ja vaata, su naisel Saaral saab olema poeg!” Ja Saara kuulis seda tema selja taga oleva telgi ukse juures.
11Aga Aabraham ja Saara olid vanad ja elatanud; Saaral oli lakanud olemast ka see, mis muidu naistele on omane.
12Ja Saara naeris iseeneses ja mõtles: „Nüüd, kui ma olen vanaks jäänud, peaks mul veel himu olema! Ja ka mu isand on vana.”
13Aga Issand ütles Aabrahamile: „Miks Saara naerab ja ütleb: Kas ma tõesti peaksin sünnitama, kuna ma ju olen vana?
14Kas peaks Issandal midagi olema võimatu? Ma tulen su juurde tagasi aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!”
15Kuid Saara salgas, öeldes: „Mina ei naernud.” Sest ta kartis. Tema aga ütles: „Sa naersid küll!”
Mõnikord tundub, nagu näeks lääne kristlus külalislahkust kui teisejärgulist armuandi - midagi, mida saavad teha need, kes ei õpeta või juhi või tee midagi muud tähelepanuväärsemat. Ometi vaatab nii Uus kui Vana Testament külalislahkusele kui vaimulikult elusolemise olulisele indikaatorile.
Aabrahami külalised olid erilised, kuid temapoolne külaliste teenimine toidu, jalgade pesemise ning puhkamisvõimaluse pakkumisega, sai tehtud enne, kui ta ilmselt adus oma külaliste olemust. Maailmas on paiku, kus kristlased koheselt kutsuvad võõrad endale külla, jagades nendega kõike, mis neil on, ning tehes kõik, et katta külaliste vajadused. Teistes piirkondades, näiteks Ühendkuningriikides (ja ka Eestis) on võõrastele kirikute poolt pakutav külalislahkus sageli limiteeritud, piirnedes näiteks vaid tassi kohviga peale jumalateenistust. Jutlus ning ülistus on võimsad, aga vastuvõtmine....
Tolleaegses kontekstis oleks olnud tavakohane ka see, et meessoost külalised söövad muust perekonnast eraldi, ning nende poolt oleks äärmiselt kohatu olnud hakata juttu tegema võõrustaja naisest, eriti aga otseselt teda vestluse käigus nimetada. Ometi näeme siin, ja ka mujal Pühakirjas, kuidas inimeste kultuur ning kombed ei pruugi alati kattuda Jumala perspektiiviga. Jumala perspektiivis oli kõige olulisem see, et Saara mõistaks mis tegelikult toimub ning kuidas tema usku proovitakse ning laiendatakse.Ja samamoodi kui Aabraham, naerab ka Saara kuuldud uudiste peale (1Ms 17:17). Nii mõnedki on nimetanud Jumala reaktsiooni Saara naermise peale karmiks. Samas ei ole meile teada kas toon millega neid sõnu (s 15) öeldi, oli noomiv või õrn.” Jah, sa naersid, ning tõde on oluline, kuid ma saan aru, miks sa naersid ning ära selle pärast rohkem muretse...”
Teisalt jääb siin vastuseta keskne küsimus: Kas Issandal peaks midagi olema võimatu? See jääb õhku - jätkuva väljakutsena nii Aabrahamile kui Saarale - jääb ka igaühele meile, kes peame vastama sellele enda elu kontekstis.
Selle kommentaari autor: Mary Evans