Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Vestlus sõprade vahel

Neljapäev, 29. Jaanuar 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 18:16-33

Aabraham palub Soodoma pärast 16 Siis mehed tõusid sealt üles ja vaatasid alla Soodoma poole; ja Aabraham läks koos nendega, neid saatma. 17 Ja Issand ütles: „Kas peaksin varjama Aabrahami eest, mida tahan teha? 18 Aabraham saab ometi suureks ja vägevaks rahvaks ja tema kaudu õnnistatakse kõiki maailma rahvaid. 19 Sest ma tean temast, et ta käsib oma poegi ja järeltulevat sugu hoida Issanda teed ning teha, mis õige ja kohus, et Issand võiks anda Aabrahamile, mis ta temale on tõotanud.” 20 Siis ütles Issand: „Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked! 21 Seepärast ma lähen alla ja vaatan, kas minuni jõudnud kisa kohaselt on nad teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda teada!” 22 Ja mehed pöördusid sealt ära ja läksid Soodomasse, aga Aabraham jäi veel seisma Issanda ette. 23 Ja Aabraham astus ligi ning ütles: „Kas tahad tõesti hävitada õige koos õelaga? 24 Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast, kes seal on? 25 Jäägu sinust kaugele see tegu, et tapad õige koos õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas kogu maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” 26 Ja Issand ütles: „Kui ma Soodoma linnast leian viiskümmend õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale.” 27 Aga Aabraham kostis ning ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk. 28 Vahest puudub viiekümnest õigest viis? Kas tahad siis nende viie pärast hävitada kogu linna?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita, kui leian sealt nelikümmend viis.” 29 Ja ta jätkas veelgi kõnelust temaga ning ütles: „Vahest leidub seal nelikümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei tee seda neljakümne pärast.” 30 Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel räägin! Vahest leidub seal kolmkümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei tee seda, kui leian sealt kolmkümmend.” 31 Siis ta ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida. Vahest leidub seal kakskümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita kahekümne pärast.” 32 Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita kümne pärast.” 33 Ja Issand läks ära, kui oli lõpetanud kõneluse Aabrahamiga; ja Aabraham läks koju.

“Tõeliselt suuri ja ustavaid sõpru on keeruline leida, neist on raske lahkuda ning neid on võimatu unustada.” (G. Randolf)

Suhe Jumalaga on reaalsus! Lähedased sõbrad jagavad omavahel mõtteid ja tundeid, usaldavad teineteisele oma muresid. Neil on usaldus teineteise vastu ja nad jagavad ka väga isiklikku, usalduslikku informatsiooni teineteisega. Loetud tekstist näeme, et Jumal suhtles Aabrahaamiga just sellisel viisil. Samas ei  pruugi jagatud informatsioon alati olla kerge kanda. Seda teavad ülihästi need, kes on pidanud langetama raskeid otsuseid enda sõprade osas - näiteks: kes on grupis üleliigne, või kui tuleb tegeleda mõne kolleegi moraalse läbikukkumisega.

Käsitletavat piibliosa on tihti tõlgendatud kui Aarbahami korduvat püüdlust muuta Jumala meelt Soodoma saatuse osas leebemaks, ometi ei anna siinne vestlus selleks alust. Aabraham mõistab seda, et kuri peab saama karistatud, kuid ilmselt mõeldes Loti peale, soovib ta teada kui väike võib olla süütu vähemus, et see mõjutaks süüdioleva enamuse saatust. (Mõnikord on kaasaja armeede kindralitel sama probleem, kui neil tuleb otsustada kui paljude süütute eludega tohib riskida selle nimel, et hävitada mõni äärmiselt ohtlik kuritegelik grupp). Aabraham teab, et Jumal on õige ning õiglane, ja kas Ta siis tõesti hävitaks linna, kus on 50 õiget, kes ei ole seda hävitust ära teeninud? Jumal vastab kannatlikult Aabrahami pärimisele, nõustudes temaga, et õiged ja õelad ei pea jagama sama saatust, ning ütleb, et isegi 10 õige puhul ei hävitata tervet roiskunud kogukonda.

Miks Aabraham jääb peatuma 10 inimese juures, me ei tea - kuid 19. peatükis näeme, et Jumal otsib viise kuidas päästa hukatusest kõik, keda mingilgi moel saaks nimetada õigeteks.

See peatükk teeb meile selgeks, et isegi Jumala lähimad sõbrad ei mõista alati Tema toimimise viise. Jumalalt küsimises ning püüdes aru saada millised on Tema kavatsused või mis on Tema toimimise tähendus  - ei ole midagi väära. Tegelikult on see pigem märk tõeliselt lähedasest suhtest ja üldse mitte märk uskmatust kahtlemisest.

 
Kas sul on küsimusi, mida tahaksid tegelikult Jumalat küsida, või Temaga arutada? Mõtle, ehk tuleb kasuks nende küsimuste arutamine ka teiste Jumala lähedaste sõpradega.

Selle kommentaari autor: Mary Evans