Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 25: 1-13
Tähendamissõna kümnest neitsist1Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.
2Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,
3rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
4arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
5Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
6Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!”
7Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
8Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!”
9Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”
10Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.
11Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!”
12Aga tema vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”
13Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!
Sõnum, mida kuulsime Jeesuselt eelmistes peatükkides, kinnitatakse nüüd omakorda kolme tähendamissõnaga, millest igaüks rõhutab kui oluline on olla valmis Jeesuse tulemiseks. Tänases tekstis kirjeldab Kristus väga elavalt traditsioonilist külapulma tseremooniat, milles peigmehe saabumine (on võtmesündmuseks) hilineb teadmata perioodiks (s 5). Kui nüüd meenutada, et Jeesust on kuuldud eelnvalt viitamas asjaolule, et Jumala valitud kogutakse kokku “nelja tuule poolt” (Mt 24:31), ei ole peigmehe tuleku viibimine tegelikult üllatav.
Selle evangeeliumi lõpuosas peitub ka viide, et enne kõige lõppu peab veel mööduma üsna märkimisväärselt pikk periood- sellele viitab ka Kristuse poolt jüngrite läkitamine “kõike maailma” ülesandega teha inimestest Tema järgijad (Mt 28:16-20), ülesanne mis selgelt osutab, et “peigmees viibib”.
Matteuse evangeeliumi algsed lugejad esimese sajandi teisel poolel, võisid sageli küsida, miks jumalariigi lõplik tulemine tundus nii pikalt viibivat. Miks pani peigmees kõiki nii kauaks ootama? (2Pt 3:3-9) 2000 aastat hiljem võime meie küsida sedasama. Taoline küsimine ei ole tingimata usule vastanduv; on olemas ka selline asi nagu “püha kannatamatus” - sügav igatsus, mis läbi aegade on kõlamas jumalakartlike suust ning mis saab viimselt vastatud jumalariigi saabumisega. Piibli kõige viimane palve hingab selles samas pühas kannatamatuses, millega igatsetakse Peigmehe ilmumist. “Vaim ja pruut ütlevad ”Tule!” (Ilm 22:17)
Selles tähendamissõnas tuleb tähele panna ka hoiatust: peigmehe ilmumise viibimine paljastab ka mõnede tseremooniaks valmisoleku puudulikkuse ning toob kaasa nende alanduse ja suure kaotuse. Taas kord rõhutab Jeesus selle looga oma sõnumit: “Oleg valvel, sest te ei tea päeva ega tundi” (s 13)
Selle kommentaari autor: David Smith