Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 27:30-4
Jaakob petab enesele isa õnnistuse4Valmista siis mulle maitsvat rooga, mida ma armastan, ja too mulle süüa, et mu hing sind õnnistaks, enne kui ma suren!”
5Aga Rebeka kuulis, kui Iisak rääkis oma poja Eesaviga. Ja kui Eesav oli läinud väljale küttima ja jahisaaki tooma,
6siis rääkis Rebeka oma poja Jaakobiga, öeldes: „Vaata, ma kuulsin su isa rääkivat su venna Eesaviga ja ütlevat:
7Too mulle jahisaaki ja valmista mulle maitsvat rooga, et ma söön ja sind Issanda ees õnnistan, enne kui ma suren.
8Ja nüüd, mu poeg, kuula mu sõna ja tee, mida ma sind käsin:
9mine karja juurde ja võta mulle sealt kaks head sikutalle ja ma valmistan need su isale maitsvaks roaks, mida ta armastab.
10Sina vii need siis oma isale, et ta sööks ja sind õnnistaks, enne kui ta sureb!”
11Aga Jaakob ütles oma emale Rebekale: „Vaata, mu vend Eesav on karune, aga mina olen sile.
12Võib-olla katsub isa mind käega, siis oleksin tema silmis nagu petis ja tooksin enesele needuse, mitte õnnistuse.”
13Aga ta ema ütles talle: „Sinu needmine tulgu minu peale, mu poeg! Kuula ainult mu sõna ja mine too mulle!”
14Siis ta läks ja võttis need ning tõi oma emale; ja ta ema valmistas maitsva roa, mida ta isa armastas.
15Ja Rebeka võttis oma vanema poja Eesavi parimad riided, mis olid ta juures kodus, ja pani need selga oma nooremale pojale Jaakobile.
16Tema käte ja sileda kaela ümber aga pani ta sikutallede nahad.
17Siis ta andis maitsva roa ja leiva, mille ta oli valmistanud, oma poja Jaakobi kätte,
18ja see läks oma isa juurde ning ütles: „Mu isa!” Ja tema vastas: „Siin ma olen! Kumb sa oled, mu poeg?”
19Ja Jaakob ütles oma isale: „Mina olen Eesav, sinu esmasündinu! Ma tegin, nagu sa mind käskisid. Tõuse, istu ja söö mu jahisaaki, et su hing mind õnnistaks!”
20Aga Iisak küsis oma pojalt: „Kuidas sa nii kähku leidsid, mu poeg?” Ja tema vastas: „Issand, sinu Jumal, saatis mulle ette.”
21Siis Iisak ütles Jaakobile: „Tule ometi ligemale, et ma sind käega katsun, mu poeg, kas sa oled mu poeg Eesav või mitte?”
22Ja Jaakob astus oma isa Iisaki juurde, ja tema katsus teda käega ning ütles: „Hääl on Jaakobi hääl, aga käed on Eesavi käed!”
23Ja ta ei tundnud teda ära, sest tema käed olid karused nagu ta venna Eesavi käed; ja ta õnnistas teda.
1935. aastal Austraalias alustati uut tüüpi suhkruroo kasvatamisega, mis sai suureks probleemiks kogu suhkrurooturule. Ei läinud kaua aega selleks, et uut tüüpi suhkruroo hävitav mõju kogu töötstusele ja kohalikule ökosüsteemile ilmsiks saaks. Sellest ajast peale peetakse seda umbrohuks. Hoolimata parimatest kavatsustest, juhtub mõnikord, et meie teod põhjustavad ettenägematuid ja ebameeldivaid tulemusi.
Peale esialgset pettumust ja meeleheidet isa õnnistuse kaotamise pärast, muutub Eesav kättemaksu - ja tapahimuliseks, riskides veretasuga, mille tagajärjel võis hävineda kogu perekonnaliin (s 45). Rebeka tõenäoliselt ei arvestanud, et ta tegudel võivad potensiaalselt sellised tagajärjed olla. Üritades asju kontrolli alla saada, teeb ta Iisakile ettepaneku minna endale naist otsime oma venna perekonna hulgast. Rebeka usub, et suudab olukorraga toime tulla, kuid nii see ei lähe. Salm 45 viitab tema lootusele, et Eesav saab asjast üsna kiiresti üle - kui see juhtuks, siis võiks Rebeka Jaakobi tagasi koju kutsuda.
Kuid nii see siiski ei läinud - möödub 20 aastat, enne kui Jaakob naaseb oma isa perekonna juurde. Rebeka suri, kunagi enam oma lemmikpoega nägemata. Kahtlemata ei osanud ta ka seda ette näha. Jaakob orjas 20 aastat oma petliku onu juures ja elas Eesavi viha hirmus kuni järgmise korrani, mil vennad omavahel kohtusid.
Me peame oma eludes olema pühendunud tegema ettevaatlikult ja hästi läbimõeldud otsuseid, mõistes oma kontrolli piiratust olukordade üle ja ka Jumala kõikvõimsust.Tarbimiskeskne kultuur asetab iga meie ees seisva otsuse keskmesse meid ennast. On ju iga marketingi-kampaania põhiliseks tuumaks - “mis kasu ma sellest saan?".
Kui Jumalat pole võrrandis, siis keerame asjad lihtsalt sõlme, ükskõik kui üllad me kavatsused ka poleks.
Selle kommentaari autor: Peter Holford