Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Täiuslik ajastus

Reede, 17. Aprill 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 31:1-21

Jaakob põgeneb Laabani juurest
1Aga ta kuulis Laabani poegade kõnelusi, kes ütlesid: „Jaakob on ära võtnud kõik, mis oli meie isa päralt. Sellest, mis oli meie isa päralt, on ta enesele soetanud kõik selle rikkuse.”
2Ja Jaakob nägi Laabani palet, ja vaata, see ei olnud enam ta vastu nagu enne.
3Siis Issand ütles Jaakobile: „Mine tagasi oma isade maale ja oma sugulaste seltsi. Mina olen sinuga!”
4Ja Jaakob läkitas sõna ning käskis kutsuda oma karja juurde väljale Raaheli ja Lea
5ning ütles neile: „Ma näen teie isa palgest, et ta ei ole enam mu vastu nagu enne. Aga mu isa Jumal oli mu juures.
6Te ju teate, et ma olen teeninud teie isa kõigest väest.
7Kuid teie isa narritas mind ja muutis mu palka kümme korda. Jumal aga ei ole lubanud teda mulle kurja teha.
8Kui ta ütles nõnda: Tähnilised saagu sinule palgaks, siis kõik lambad ja kitsed poegisid tähnilisi. Ja kui ta ütles nõnda: Vöödilised saagu sinule palgaks, siis kõik loomad poegisid vöödilisi.
9Nõnda võttis Jumal teie isa karja ja andis mulle.
10Lammaste ja kitsede innaajal tõstsin ma oma silmad üles ja nägin unes, vaata, et isased, kes kargasid emaseid, olid vöödilised, tähnilised ja laigulised.
11Ja Jumala ingel ütles mulle unes: Jaakob! Ja ma vastasin: Siin ma olen!
12Siis ta ütles: Tõsta ometi oma silmad üles ja vaata: kõik isased, kes kargavad emaseid, on vöödilised, tähnilised ja laigulised, sest ma olen näinud kõike, mis Laaban sulle teeb!
13Mina olen Peeteli Jumal, kus sa võidsid samba, kus sa andsid mulle tõotuse. Võta nüüd kätte, lahku siit maalt ja mine tagasi oma sünnimaale!”
14Siis Raahel ja Lea vastasid ning ütlesid temale: „Kas meil ongi enam osa või omandit meie isakojas?
15Eks ta ole pidanud meid võõraks, kuna ta meid müüs ja ise muidugi ka meie hinna ära sõi!
16Jah, kõik see rikkus, mille Jumal meie isalt ära võttis, on meie ja meie laste oma. Ja nüüd tee kõik, mis Jumal sulle on öelnud!”
17Ja Jaakob võttis kätte, tõstis oma lapsed ja naised kaamelite selga
18ja saatis teele kogu oma karja ja kõik oma varanduse, mis ta oli kogunud, oma karjavaranduse, mis ta Mesopotaamias oli soetanud, et minna oma isa Iisaki juurde Kaananimaale.
19Aga Laaban oli läinud lambaid niitma. Ja Raahel varastas oma isa teeravikujud.
20Jaakob kasutas süürlase Laabani teadmatust ega andnud temale märku, et ta põgeneb.

“Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid.” Kasuta selle salmi mõtteid oma tänus Jumalale.

Jumala tahte mõistmine enda elu jaoks on juba piisavalt suur väljakutse, kuid arusaamine, millal midagi teha on oskus, mida õpime eluaja. Kord oli mul töö, mis polnud sobivuselt ideaalne ja kust soovisin lahkuda. Palvetasin praktiliselt iga päev lahkumisvõimaluse pärast, kuid ükski tööotsimiskuulutus ei kandnud vilja. Olin täiesti masendunud. Aastate möödudes aga muutus mu palve lahkumise pärast palveks, et oskaksin eristada ning alistuda Jumala ajaplaanile, ning võiksin Teda tundma õppida kõigil oma teedel (Õp 3.5-6). Tagasivaates mõistan, et pidin ära õppima mõned olulised õppetunnid, kuid lahkumise päeva lähenedes oli mu tunnetus Jumala ajaplaanist väga selge.

Jumal oli Jaakobile Peetelis väga selgesti öelnud, et Tema tahe on see, et Jaakob pöörduks tagasi oma isade maale (1Ms 28:15). Jaakob tundis nüüd, et on valmis - kuid see oli tema, mitte Jumala ajastus. Tundub, nagu oleks tal vaja olnud veel mõned õppetunnid selgeks saada. Või ehk vajas ta vaid kuut lisa-aastat Haaranis, et jõukust koguda? Jutustaja ei selgita meile seda, ning tundub, et Jumal ei selgita seda ka Jaakobile. Kas viimane oli samuti masenduses?

Üks Tai bordelli juhataja, kellest sai kristlane, jutustas, et  alustades oma uut elu,  tundis ta esimesena sundi  lõpetada alkohoolsete jookide veega lahjendamine oma baaris! Jumal muudab inimesi mõnikord väga unikaalseid teid pidi - ning teeb seda vähehaaval. Meie osa on Talle muutusteks ruumi anda. Tundub, et ka Jaakob koges endiselt kiusatust teha otsuseid ilma Jumalale mõtlemata ning toetus oma toimimises maagiale või olukordade manipuleerimisele, endiselt kavaldas ta oma onuga, isegi viimast korda tolle juurest lahkudes. Siiski oli ta õppinud vähemalt ühe olulise asja: ta oli õppinud tunnistama ja tunnustama Jumalat oma jõukuse ning õnnistuse allikana (1Ms 31:5-9)

 
Jumala rahvas peaks olema õnnistuseks teistele, ükskõik kuhu Tema nad asetab. Ükskõik kui ebatäiuslikud su olemise tingimused ka on, püüa täna leida viise, kuidas saaksid olla õnnistuseks.

Selle kommentaari autor: Peter Holford